MängudeÖÖ peakorraldaja: kõige raskem on pakkuda kõigile midagi meelepärast

Kust tekkis idee luua oma videomänguportaal ja kuidas see sündis?

Aastal 2010. korraldasin ma kinos Sõprus Mängu/Filmi nädala nimelist filminädalat, mille tarvis sai pandud kokku programm videomängudest või nendega kuidagi seotud filmidest. Ekraanile jõudsid sellised filmid nagu Mortal Kombat, Tron, eXistenZ, Avalon, Ben X, Chasing Ghost: Beyond the Arcade. Peale filmide oli võimalik kinosaalis ka suurel ekraanil mänge mängida.

Filminädal lõppes ühe mängulise peoga, mis ühendas endas videomängud, muusika ja videokunsti. Kuigi programm oli minu meelest väga hästi kokku pandud, ei saatnud seda edu. Lihtsalt ei olnud veel kohta, kus sellistel teemadel infot levitada. Nii arvas ka Ahto, kellega ma antud üritusel tuttavaks sain. Koos võtsime vastu otsuse, et olukord peab muutuma, sest meie mõlema sooviks oli hakata Eestis korraldama videomänguüritusi. Selleks aga, et need edukad oleksid, tuli luua portaal, mis koondaks antud sihtrühma, kellele üritusi korraldama hakata.

Algused kipuvad ikka rasked olema. Kas nii oli ka Level1 jalule saamisega?

Ideest teostuseni läks meil umbes-täpelt 2 aastat. Vahepeal liitus meiega ka kolmas alustala, Mikk. Kolmekesi hakkasime õppima, kuidas luua veebiportaali, mis selles olema peaks, kuidas seda hallata ning kõike, mis sellega kaasneb, alates kirjavigadest, lõpetades motivatsioonipuudusega. Kui igapäevast veebilehte me hallata tihtilugu ei jõudnud, siis MängudeÖÖ oli alati üritus, mille puhul olid kõik osalejad motiveeritud.

Alustasite küll kolmekesi, kuid tänaseks on Level1 kasvanud Eesti suurimaks videomänge kajastavaks veebikeskkonnaks. Kui suur hulk inimesi täna Levelisse panustab?

Alustasime kolme inimesega, vahepeal ajasin asju ka üksinda, siis jälle kolmekesi. Nüüd on meid kindlasti üle 20 inimese. Kuna tegemist on vabatahtliku õhinapõhise tööga, siis kaadri vahetuvus on suur, seega täpset arvu ei oskagi öelda. Igapäevaselt panustab Level1 arengusse umbes 5 inimest.

Mis on sinu arvates olnud Level1 populaarsuse peamine põhjus? Mis inimesi köidab?

Level1 on populaarne?! Nali naljaks. Level1 on alati olnud enda tegijate nägu. Me oleme proovinud seal kajastada seda, mis ka meid köidab, ning selliselt, et ka meie ise oma toodangut lugeda tahaks. Level1 proovib peamiselt keskenduda kvaniteedi kõrval kvaliteedile, kuid eks selleks, et oleks, kellele kirjutada, tuleb igapäevaselt portaali üleval hoida.

Sa ütlesid, et Level1 on õhinapõhine organisatsioon, kas töötasu puudumine teeb abikäte leidmise raskeks või on liituda soovijaid palju?

Unistus, et videomänge mängides end ära elatada, on meil kõigil peast läbi käinud. Ainult vähesed saavad sellega hakkama, eriti Eestis. Nii on aastate jooksul käinud Level1 kujuteldavale uksele koputamas kümned ja kümned, kes on uskunud, et Level1 saab kuidagi neile selle unistuse täitumisel kasuks olla. Alles jäänud seltskonnast on kujunenud pigem sõpruskond, kelle ühiseks hobiks on videomängudest kirjutamine. See on ka ilmselt kõige suurem motivaator, et saad teha inimestega koos, kel sarnased huvid ja kes sinule sümpaatsed, lahedaid asju.

Kui palju sinu enda aega Level1 ära röövib? Kas unetuid öid on palju?

Kui ma kõiki neid tunde suudaks kokku lugeda…Õnneks olen suutnud oma elu korraldada nii, et ei pea üheksast viieni kellegi teise jaoks tööd tegema, vaid saan vabakutselisena ise oma aega paremini planeerida. Eks sellega kaasneb ka halbu külgi, kuid nii on mul võimalik Level1 paremini panustada. Tihtilugu on aga juhtunud nii, et kuskil palgalist tööd tehes olen öelnud, et antud hetkel tegelen hobiga, ning peale seda lähen tööd tegema, ehk siis Level1 tegelema. Aga unetud ööd…Küll vanaduspõlves saan magada.

Lisaks korraldad sa ka Eesti suurimat videomängudele pühendatud üritustesarja MängudeÖÖ, mis 8. aprillil Tallinnas Apollo kinos uuesti aset leiab. Kinos mängimine on üsna omapärane idee, mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. Kuidas MängudeÖÖ sündis?

MängudeÖÖ idee langeb sinna samasse 2010. aasta Mängu/Filmi festivali aegu, kus sai sarnast tehnilist lahendust proovitud. Siis küll muidugi eelmise põlvkonna mängumasinatega. See kinoekraanil mängimise kontseptsioon hakkas nii meeldima, et kogunesime sõpradega õhtuti salaja kinno, et seda meeletult suurt ekraani nautida. Elust endast suurem pilt oli lihtsalt nii kutsuv ja me soovisime seda ka teistega jagada. Kutsusime sõpru juurde ja nemad omakorda enda sõpru. Esimesed üritused olid pigem sellised 30 inimesega tutvusringkonna kogunemised, mida saatsid videomängud. Siis, ühel hetkel jäi Sõpruse saal väikeseks ning tuli edasi liikuda.

Ürituse mastaap on ajas hüppeliselt kasvanud. Kas kõige esimene MängudeÖÖ ja 8. aprillil korraldatav üritus on üldse kuidagi võrreldavad?  

Kui välja jätta asjaolu, et mõlemal üritusel sai suurel kinoekraanil mängida, siis kindlasti ei ole võrreldavad. Kasvanud on nii külastajate arv, tegevuste hulk ning ka meie kui korraldajate oskused. Vast kõige suurem muudatus on see, et esimesed üritused sai tehtud ainult meile endile. Nüüd, kui külastajate hulk on üle tuhande, tuleb mõelda enda huvidest väljapoole. Kõige raskem ongi vast pakkuda kõigile midagi meelepärast. Aga ma usun, et oleme iga järgmise MängudeÖÖga lähemal sellele õigele üritusele, mida me ilmselt mitte kunagi ei saavuta.

Tegu on Eesti mängumaastiku mastaabis suure üritusega - külalisi on oodata üle tuhande ja osalisi on nii Eestist kui ka välisriikidest. Kas MängudeÖÖ korraldamine vaid vabatahtlikega on suur väljakutse?

Eks iga vabatahtliku tegevusega kaasneb suur küsimus, et kuidas motiveerida inimesi tegema midagi, mille eest peaks muidu töötasu saama. Eriti siis, kui meid on üle 50 inimese ning ka T-särgi eest, mida üritusel kanname, peame vabatahtlikena ise maksma. Aga see tunne, mis valdab igat korraldajat varahommikul, kui MängudeÖÖ järgselt on kino uks enda järel suletud, on meeletu. Koos sai taaskord midagi enneolematut ära tehtud! See vast ongi kõige suurem motivatsiooniallikas, et võtta järgmine üritus taaskord ette.

Millised on kõige olulisemad õppetunnid eelmistest üritustest, mida sa peatset MängudeÖÖd korraldades silmas pead?

Iga MängudeÖÖ on omamoodi õppetund. Seda nii programmi, partnerite kui ka külastajate tagasiside järgi. Õppinud olen vast seda, et kõigile ei saagi kunagi meelejärgi olla, kuid mitmekülgsus peaks olema alati üks eesmärkidest, et saavutada võimalikult huvitav lõpptulemus. Iga üritus peaks olema mingis mõttes eelmisest parem ning seda järgime ka tuleval MängudeÖÖl. Usume, et külastajad ei pea pettuma.

Mida uut ja huvitavat 8. aprillil külalastajatele pakutakse?

Käesoleva ürituse kõige suuremad arengud on vast esmakordselt toimuv rahvusvaheline 1000 euro suuruse auhinnafondiga popi tulistamismängu Overwatchi turniir, kus omavahel võtavad mõõtu kuueliikmelised võistkonnad. Sellele lisaks kantakse tervet üritust üle Interneti vahendusel kõigile, kes ise ei saa MängudeÖÖl osaleda. Selleks seame üles stuudionurga, kus vestleme külastajate ja partneritega, kajastame koridorikaameratega melu ning kanname üle ka Overwatchi ja FIFA turniiri. Sellele kõigele lisaks on esmakordselt rahvusvaheliste esinejatega loengutesaal, kus hakatakse legoklotside kombel lahti võtma videomängukultuuri, tööstust ning ehk ka mängijat ennast.