Rahvaliikumise Eesti Metsa Abiks aktivistid astusid neljapäeval, 23. märtsil üles Keretü kaitseala kaitseks - laiendatava Nursipalu polügooni vastu!
Piltuudis: metsakaitsjad püüdsid riigikaitsekomisjoni polügooni väraval kinni
24. märts 2017, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile külastas riigikaitsekomisjon Nursipalu harjutusvälja, et tutvuda polügooni arendusprojektiga.
Värava juures ootas komisjoni rühm rahvaliikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) aktiviste, et tuletada riigikaitseametnikele meelde kodanike ja valla poolset vastuseisu ühte Lõuna-Eesti esinduslikumat looduskooslust ohustavale plaanile.
«Polügooni praegune tegevus on siinsele loodusele veel talutav, ent peale metsaraadamist ja miinipildujate harjutusvõimaluste loomist põgenevad suured loomad siit esimestena, maaparandustööd võivad esile kutsuda aga veelgi totaalsemaid looduspildimuutusi,» selgitas EMA koordinaator Linda-Mari Väli.
Potentsiaalses ohus on üle Euroopa liidulise tähtsusega punase raamatu liigid, kuna miinipilduja harjutustingimuste tekitamiseks soovitakse maha võtta rohkem kui pooleteise ruutkilomeetri suurune põlismetsaala kaitsealuste taimede vääriselupaikades ning ehitada sinna teed ja transpordivõrk.
«Keda kaitseb Eesti Vabariigi kaitseministeerium, kui ta meie kõige enam kaitset vajavatest looma- ja taimeliikidest nii kergejalgselt üle trambib?» küsis Väli kohaliku looduse pärast muret tundvate kodanike nimel.
Tema sõnul mõjub üsna õõnsalt Kaitseministeeriumi katse rääkida loodusväärtuste säilimisest, kui kavas on pilduda miine üle merikotka ja must-toonekure püsielupaikade. «Kodumaa loodust kaitsmisväärseks pidava inimesena ei saa ma sellisest suhtumisest aru,» ütles Väli.
14. märtsil kohtus EMA töörühm riigikogu keskkonnakomisjoniga, et Nursipalu küsimuses tehtud pöördumisi arutada.
Kohal olid ka kaitseministeeriumi esindajad, kes möönsid, et polügooni arendusprojekt tõepoolest kahjustab Keretü loodust, ent seda pole võimalik vältida, sest miinipildujate harjutusvõimaluste tekitamine Nursipallu on kaitse-strateegiliselt hädavajalik.
Kodanike poolt kaasa kutsutud Rõuge valla keskkonnaametnik Jaanus Tanilsoo leidis samas, et Kaitseministeerium pole seniajani vallarahvale selgitanud, kas Nursipalu polügooniarendusele on kaalutud mingeid alternatiive ja kui on, siis miks need ei sobi. Ka EMA koordinaator Linda-Mari Väli leiab, et nii tõsine asi nagu Eesti loodusväärtuste jäädav kahjustamine peaks olema väga tõsiselt põhjendatud ja läbi kaalutud.
Riigikaitsekomisjoni ootav kodanikerühm kogunes eile kella 15:30-17:00 paiku Nursi-Sõmerpalu teel harjutusvälja värava juures, et ametnikke nende möödumise ajal Eesti looduse kaitsele üles kutsuda. Teine grupp aktiviste hoidis kell 15:00-16:00 Tallinna piiril Mõigus, Tartu maantee ääres möödasõitvatele autojuhtidele suunatud loosungit «246 km Nursipaluni: miks kaitsevägi loodust ei kaitse?»
EMA on teinud riigile Keretü looduse kaitseks ka kolm avalikku pöördumist ning käivitanud kampaanialehe liikumine.ee/keretuuml.
