Rein Oja tunnistab suurt šokki: nägin teda kuus päeva tagasi, ta oli rahulik ja rõõmus (1)
22. märts 2017, 19:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Draamateatri juht Rein Oja meenutas «Ringvaates» täna lahkunud näitleja Lembit Ulfsakit.
Ulfsak oli viimati Draamateatri laval umbes aasta tagasi.
«Me võime kõigeks valmis olla, aga kui selline uudis tuleb, siis on ikka šokk. See tunne on mul nii värske, et mu emotsioone on raske kirjeldada. Oleme ühes garderoobis nii palju koos igasuguseid jutte rääkinud, nii teatrist, kirjandusest kui perekondadest,» ütles Oja.
Oja meenutas, et Ulfsak oli aus, otsekohene ja mett moka peale ei määrinud. «Ta oli suhteliselt lakooniline. Kui midagi oli, siis ütles välja. Ta ei armastanud suurt tähelepanu, ei meeldinud suured tunnustused ega kuskil pidulikel vastuvõttudel käia. Viimastel etendustel lahkus ta küllalt kiiresti koju, ei jäänud isegi sageli esietenduse pidudele. Ta oli pereinimene,» sõnas Oja.
Oja sõnul ei kurtnud Ulfsak viimastel aastatel hoolimata haigusest elu üle.
«Ei virisenud üldse. Ta suhtus üldse elusse rahulikult, aga vähemalt nii palju, kui meie garderoobivestlustest välja tuli... No niisugust võitlevat protesti temas ei olnud. Selles mõttes oli ta rahulolev, rõõmus. Isegi, kui ma teda viimati kuus päeva tagasi nägin, isegi siis oli ta rahulik ja rõõmus. Sellepärast on see mulle suurem šokk, et ma ei oodanud, et see nii kiiresti juhtub,» tunnistas Oja.
Oja sõnul ei olnud tal Ulfsakiga kõigi koostöötatud aastate jooksul ühtegi konflikti. Nad mängisid koos ka mitmetes lavastustes.
«Üks neist rollidest, mille ta mulle pärandas, oli «Kaart ja territoorium», mille viimane etendus on 31. märtsil. Me pühendame selle nüüd Lembit Ulfsakile,» sõnas Oja.
Oja märkis, et on seletamatu, miks mõned näitlejad saavad rahva seas armastatuks ja teised ei saa.
«Miks filmirežissöörid armastasid teda palju rohkem kui teisi... Temaga oli väga hea koos töötada. See oli väga oluline asi. Ei olnud tühja sagimist. Ta oli väga konkreetne. See ongi suure näitleja tunnus, et see on seletamatu. Ei saa öelda, et ta oli parem, halvem, omapärasem... Ei, seal oli see miski,» ütles Oja.
Viimastel aastatel mängis Ulfsak väga edukates filmides ning käis ära nii Kuldgloobuste kui Oscarite galal.
«Esimest korda, kui ta Kuldgloobustele läks, siis sellesse ta suhtus väga suure rõõmuga. Teine kord läks ta juba teatud ettevaatusega. Ütles, et ah, ma olen seda kõik juba näinud ja nüüd ma teist korda ei viitsiks minna. Aga ta ikkagi läks kohale. Ilmselt see kuulub samasse kategooriasse, et ta ei tahtnud suurt tähelepanu, aga uudishimulik oli ta küll ja pidi ära käima,» selgitas Oja.