Peeter Võsa analüüsis «Prooviabielu»: mis toob sarisittujad basseini tagasi? Nad tahavad seda! (1)

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Võsa
Peeter Võsa Foto: Robin Roots / Õhtuleht

Staarsaatejuht Peeter Võsa rääkis «Vikerhommikus» tõsielusarja «Prooviabielu» näitel, mis toob inimesi teleekraanile end naeruvääristama.

«Vikerhommiku»  saatejuht Taavi Libe märkis, et kui vahepealt tundus, et tõsielusaadete aeg on ühel pool, siis nüüd on eetris «Prooviabielu», mis on saanud väga palju vastukaja.

Võsa puutus «Võsareporteriga» seoses kokku paljude inimestega, kes tahtsid saada ekraanile. «Need inimesed peaksid ise ka aru saama, et nad satuvad naeruvääristamise alla. Mis neid sinna teleekraanile veab?» uuris Libe.

«Edevus sageli, mis muud. Eestlase puhul on ka soov ära teha, nii kurb kui see ka ei ole,» ütles Võsa.

Võsa hoiab pilku peal kõigel, mis telemaastikul toimub, sest tal on vanast ajast selline harjumus kujunenud. «Prooviabielu» ta enne vaadanud polnud.

«Teie palvel nüüd vaatasin ja natuke guugeldasin ja otsisin. Kui nüüd tahad teada, mis neid inimesi toob saatesse... Tahad seda teada? Sellesama küsimuse võiks esitada niimoodi, et mis toob sarisittujad basseini tagasi? Nad tahavad seda! Nad on sarisaatesosalejad. Nad ilmselt osaleksid igasugustes projektides. See, et nad on nüüd sattunud mitu korda erinevate meestega kokku elama, küll abielluma ja mida iganes nendega tegema - nad soovivad seda. Ja väga tubli, kui üks eratelekanal seda ära kasutab,» ütles Võsa.

Libe küsis, kas selline asi on eetiline.

«Eetilisuse küsimus algas palju varem. See algas siis, kui presidendiproua tõmbas enda alakeha paljaks teles ja demonstreeris seal olevaid tätoveeringuid. Viisakamad inimesed ilmselt ei julenudki suud lahti teha, sest see on häbiteema. Lihtrahvas, seda enam, läks pöördesse ja märatses. Arenev sotsiaalmeedia soodustab seda. Facebook ongi Eesti rahva andmebaas, ei ole vaja midagi muud. Mine Facebooki ja vaata, mis nad teevad. Kõik isiklik elu on lahti kistud. Asi see nüüd mitme mehega kokku elada teleekraanil, see on veel tühiasi,» ütles Võsa.

Võsa arvates on võimalik veel kaugemale minna: «Sünnitatud ei ole otse-eetris, mõrvatud ei ole otse-eetris. Aga sotsiaalmeedias juba sellised mängud käivad.»

Libe küsis, kas abielusaate Kalvi-Kalle tehti produktsioonis lollimaks, kui ta tegelikult oli.

«No ta ise palus, et tal lastaks olla loll. Ta ju ise läks sinna saatesse. Kes teda sinna ajas? Toodi vägisi, relva ähvardusel? Ei, ma ei usu. Ei sunnitud teist korda tegema piitsa abil, ta ise tahtis seda,» oli Võsa kindel.

Võsa tunnistas, et ka «Võsareporteris» monteeriti mõnikord elu hirmsamaks ja naljakamaks, kui see tegelikult oli.

«Eks toimetuse kätt oli ikka tugevalt tunda. Vahel mõni inimene ei teadnudki, mis temaga toimuma hakkab, kuni see toimuma hakkas ja ehmatus oli alles pärast seda, kui saade eetris oli olnud. Aga oli ka palju teistsuguseid, vastupidiseid näiteid, kus šoki abil sai palju asju liikuma pandud. Üldine foon oli «Võsareporteril» siiski positiivne, hoolimata kõigest sellest, mis seal toimus,» seletas Võsa.

«Ajakirjanik ei tule probleeme lahendama, ta tuleb ikka õli tulle valama. Eriti, kui on tegu erakapitalil tegutseva meediaga. See on jumalast loomulik. Kõige sellega, mis toimub sotsiaalmeedias, tuleb ju sammu pidada. Muidu ajalehti enam ei tellita. Riigimeedias räägitakse juba üsna palju sellest, kuidas libauudistel ja uudistel ei suudeta enam vahet teha. Vajadus on siiski eeltoimetatud uudise järele. See kõik on tõde. Ühiskond, vähe sellest, et muutub kirjaoskamatuks, ihaleb ka järjest labasema meelelahutuse ja järjest lihtsamate lahenduste järele. See on aja märk,» nentis Võsa.

Võsa ütles, et tal on side säilinud paljude kangelastega «Võsareporteri» aegadest.

«Vaadake, Youtube'is kindlasti üleval. Rahaboss Jõgevalt, see on veel «Politseikroonika» aegadest. Ei, ma ei suhtle nendega, mul on omad sõbrad ja asjad ajada. Sõpru sealt küll nii ei otsinud,» naeris ta.

Võsa ennustas ka, et tulemas on labaste tõsielusaadete uus laine ja see on veel labasem, kui eelmised. Seda saab tema arvates vältida eeltoimetatud uudistega.

«Siiski peaks avalikku raha kasutama selleks, et säiliks mingisugunegi eetiline ajakirjandus. Et inimene saaks olla kindel, et ta ühelt või teiselt kodulehelt või raadiojaamast kuuleb ja saab ikkagi adekvaatset informatsiooni, kus ikkagi ei ole uhhuu ja soolapuhumine, kus ei ole mingisuguseid poliitikast nõretavaid, röökivaid lihtsaid lahendusi. Sellele tuleb rõhku panna,» sõnas Võsa.

Võsa lisas, et tema saab informatsiooni ERRist, linna rahal ülalpeetavast meediast ja on ka teisi usaldusväärseid allikaid, näiteks Objektiiv, Uued Uudised ja Nõmme raadio. Kui Libe märkis, et mõned nimetatutest on just lihtsaid lahendusi röökivad väljaanded, muigas Võsa: «Noh, loomulikult. Kätt tuleb ju pulsil hoida ja maailmaga kursis olla.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles