Briti geoloogiateenistuse teadlase Roger Mussoni sõnul tuleb Jaapanit möödunud nädalal tabanud tsunamit seal piirkonnas ette vaid kord 1000 aasta jooksul.
Uurija: nüüdne ja 869. aasta tsunami on sarnased
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. märts 2011, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Musson jätkas, et 11. märtsi tsunami oli sarnane sellega, mis tabas Jaapanit 869. aastal, kirjutab BBC.
13. juulil 869. aastal tabas Honshu saare põhjaosa Sendai piirkonda maavärin ja tsunami. Maavärina võimsus võis olla 8,3 - 8,6-magnituudi. Maavärinast tingitud tsunami ujutas üle Sendai madala ala, liikudes sisemaale kuni neli kilomeetrit.
Ametlikult kannab see katastroof nimetust Jōgan Sanriku maavärin ja tsunami.
Jaapani kirderannik on üks seismoloogiliselt üksohtlikemaid alasid.
Jaapani teadlaste sõnul oli 869. aasta tsunami üks kõige hullemaid, kuna tekitas väga suurel alal üleujutuse.
Alal, mida maavärin ja tsunami 869. aastal tabas, pidas Jaapani keisri armee lahingut kohaliku emishi hõimuga. Tsunamis hukkus seal 1000 inimest.
Tusunami hävitas ka Tagajō linna.
Arheoloogilised väljakaevamised tõid päevavalgele 8. ja 9. sajandist pärit majade jäänused, mida katsid 10. sajandist pärit setted.
«Sellist hiiglaslikku tsunamit tuleb seal ette vaid korra 1000 aasta jooksul. Nüüdne ja 869. aasta tsunami on sarnased,» selgitati.
11. märtsi tsunami lained ulatusid kümne meetrini. Siiski puuduvad kindlad andmed, kui kaugele sisemaale need jõudsid. Rahvusvahelistel andmetel vähemalt kolme kilomeetri kaugusele.
Seismoloogide sõnul tabasid Jaapani kirderannikut võimsad maavärinad ka 1933. ja 1890. aastal.
Umbes kümme aastat tagasi otsis Jaapani Tohoku ülikooli teadlastemeeskond eesotsas uurija Koji Minouraga Sendai ja Soma rannaaladelt jälgi 869. aasta tsunami kohta.
Uuring näitas, et selle tsunami tekitas 8,3-magnituudine maavärin.
Samuti leiti pinnasest jälgi veel varasemate tsunamide kohta. Uuring näitas, et viimase 3000 aasta jooksul oli seda regiooni tabanud kolm suurt hiidlainet.
«Möödunud aegade sündmusi saba kindlaks teha mitmel viisil. Enne kui maavärinaid hakati dokumenteerima ning seismomeetrid välja mõeldi, saadi andmeid ajaloodokumentidest. Hiljem aga lisati neile ka geoloogilised andmed,» selgitas Briti Southamptoni okeanograafiakeskuse esindaja Lisa McNeill.
Ta jätkas, et pinnases võib olla mitmeid märke, mis viitavad maavärinale ja tsunamile.
McNeilli sõnul võib olla raske teha varasemate maavärinate võimsust kindlaks, kuid tavaliselt on olemas korrelatsioon maavärina ja tsunami suuruse vahel.
USA Georgia tehnoloogiainstituudi teadlase Hermann Fritzi kinnitusel ollakse Jaapanis maavärinateks üsna hästi ette valmistatud.
«Kui 7 – 7,5-magnituudist maavärinat tuleb seal ette iga põlvkonna ajal korra, siis üheksamagnituudiseks on raskem valmis olla,» selgitas ameeriklane.