Carola Madis: välismaalaste arvates on Eesti üks pime koht, kus inimesed söövad üksteist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selleks, et olla eestlane, ei pea elama Eestis,» alustas Eesti Vabariigi aastapäeva kõnet Los Angelese Eesti Majas juba kaks ja pool aastat USAs resideerunud reporterineiu Carola Madis.
Carola nentis, et nii pikk kodumaalt eemalolek on teda pannud tõsiselt analüüsima, milline on eesti inimene tegelikult.
«Eestlaste puhul on tegemist kindlasti väga põikpäiste ja uhkete inimestega,» nentis Carola.
«Mõnes mõttes on ka kummaline, kuidas eestlased ei oska normaalsel ajal omavahel hästi läbi saada, aga kui kõik läheb halvasti, siis nad hoiavad kokku. Tuleb välja patriootlikkus ja armastus kodumaa ning kaasmaalaste vastu.»
Carola rääkis ka oma vanaisast, kes oli küüditatud Siberisse ning naastes kodumaale ei peljanud oma riidekapis hoida Eesti sinimustvalget lippu.
«Kui ameeriklased minu käest Eesti kohta küsivad, siis räägin alati uhkusega, kuidas eestlased end lauldes vabaks võitlesid. Kuigi ma sündisin sel ajal ja sellest eriti midagi ei mäleta, tean ma seda, et see oli revolutsioon verevalamiseta.»
Pisut kriitiliselt pajatas Carola Eestis elavatest muulastest. «Eestis elavad teiste rahvuste esindajad kasutavad Eesti kohta tihtipeale võrdlusi nagu elutu planeet ja nagu kiht jääd. Seda kõike rõhutamaks meie kinnisust ja soovimatust võõraste inimestega suhelda.»
«Välismaalaste seas ei ole haruldane arvata, et Eesti on üks pime koht, kus inimesed söövad üksteist. Eestlane ise aga ütleks, et tüüpiline eestlane on aus, kohusetundlik ja tasakaalukas. Lisaks ka pikka viha pidav, üleolev, egoistlik ja irooniline.»
«Kindlasti on eestlane enda arvates ka kinnine, aga sel isikuomadusel on kord positiivne, kord negatiivne tähendus. Siit ka meie vanasõna «Rääkimine hõbe, vaikimine kuld».»
«Eestlased kalduvad ka arvama, et nad on töökad. Kohati isegi liiga töökad, millega kaasneb stress ja oskamatus elu nautida ning mille tulemusel armastus kuidagi tulla ei saa. Eestlase jaoks on kogu elu üks tõsine töö, mida ei saa võtta kuidagi kergekäeliselt ja rõõmuga.»
«Kui eestlasel on midagi väga vaja, näiteks kas või uusi saapaid, siis ütleb eestlane:«Mul on vaja endale uued saapad muretseda.» Aga miks ta ütleb, et muretseda... Sest eestlastele on nagu sisse kodeeritud, et miski ei saa tulla lihtsalt ja kergelt. Tegelikult ei ole ju nii!»
Lõpetuseks ütles Carola, et kuna ta külastab Eestit üsna tihti, siis võib ta kinnitada, et eestlastel läheb kodumaal, viimasel ajal toimunud suurtest muutustest hoolimata, tegelikult väga hästi. «Vaatamata sellele, et euro tulekuga on näiteks hinnad tõusnud kuni kümme protsenti, suhtuvad eestlased muutustesse positiivselt.»
«Hoian väga Eestit oma südames ja ümbritsen end ka välismaal eestlastega. Hindan väga eestlasi ja nende põliseid iseloomuomadusi, sest tegelikult on need väga väärtuslikud,» ütles Carola uhkelt.
«Aga et olla tõeline eestlane, peaks mul olema ka rahvariided. Mul kahjuks neid pole, aga ma muretsen need kindlasti!»
Vaata ka pikemat versiooni Carola kõnest! Kuidas meeldis?
Ja kes oli see salapärane ameerika mees, kellele Carola püüab agaralt eesti keelt õpetada?