Video: Saksamaal teeskleb isane punahirv lehma, et ellu jääda
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. veebruar 2017, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/28/6394773t1hb0a0.jpg)
Saksamaal Schleswig-Holsteinis Flensburgis teeskleb eakas isane punahirv lehma, et mitte jahimeeste saagiks langeda.
Kohalike sõnul tuleb see hirv juba paar aastat jahihooajal ja ka teistel aegadel lehmakarja juurde ja veedab aega eelkõige oma lemmiklehma Sarina seltsis, edastab The Local.
Kohalikud andsid hirvele nimeks Sven, tegemist on umbes viieaastase punahirvega.
«Arvatavalt peab ta end nüüd lehmaks, sest ta on lehmadega sõbrunenud ja siin kodunenud,» naljatas kohalik farmer Gerd Kämmer.
Ta lisas, et Sven on karjaga koos nädalaid, vahel ka paar kuud, kuid siis kaob uuesti metsa.
«Hirv on aru saanud, et lehmade juures on tal ohutu, kuid looduskaitsealal mitte, sest seal käivad aegajalt jahimehed, kes võivad ta maha lasta. Ta teab, millal lehmade juurest varju otsida,» selgitas sakslane.
Saksamaa looduskaitseassotsiatsiooni esindaja Katrin Koch sõnas, et punahirv on saanud aru, et lehmakarjaga liitumine aitab tal ellu jääda.
«Ta sarved viitavad, et tegemist on eaka isase loomaga, kes on arvatavalt juba varem inimeste ja koduloomadega harjunud. Meil ei ole andmeid, kus ta varem oli ja kust ta tuli. Igatahes on lehmad tema turvavõrgustik, ta saab lehmade juures ka süüa,» selgitas esindaja.
Zooloogide sõnul on selle hirve käitumine ebatavaline, kuna hirved eelistavad metsasügavust, nad on oma loomuselt üksiklased ja kartlikud.
Flensburgi piirkonnas on palju puukoole, milles olevad noored puud pakuvad punahirvedele huvi ja neid tuleb hirvede eest kaitsta. Hirvede arvu kontrolli all hoidmiseks lastakse jahihooajal ka hirvesid.
Selle tõttu võib ka Sveni elu ohus olla, kuid tundub, et nutikas punahirv on endale leidnud kaitsesüsteemi. Samuti saab kuulus hirv varsti saatja, et kohalikud saaksid teada, kus ta parasjagu viibib.
Kämeri sõnul aitab saatja sel hirvel samuti ellu jääda.
«Loodame, et ta leiab endale kaaslase, kellega järglasi saada, siis oleks meil palju punahirvi,» lisas farmer.