Kas paratüüfuse puhang hävitas asteegid?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asteekide kuulus koljumuster
Asteekide kuulus koljumuster Foto: Werner Forman/Scanpix

Tänapäeval esineb paratüüfust, mida põhjustavad Salmonella perekonna soolebakterid, eelkõige arengumaades, kus nakatunutest sureb 15 protsenti.

Mehhiko ja USA evolutsioonigeneetikute arvates haigestusid miljonid asteegid 16. sajandil paratüüfusesse ja surid, mille tõttu lakkas nende impeerium olemast, edastab foxnews.com.

Teadlased uurisid Mehhikos Oaxacani kõrgustikule umbes 1550. aasta haiguspuhangus surnud ja maetud asteekide luustikke, kellest 29 hammastest eraldati DNAd ning tulemused näitasid, et nende inimeste organismis oli märke paratüüfust tekitavatest bakteritest.

Sajandeid on ajaloolased ja arheoloogid otsinud vastust, et mis tõi kaasa asteekide impeeriumi kiire hävingu. Oletatakse, et asteekide impeeriumi kõrgajal elas seal 25 miljonit inimest, kuid pärast Hispaania konkistadooride saabumist 1519 nakatusid kohalikud võõraste poolt kaasa toodud haigustesse, sest vaid 100 aastaga kahanes asteekide arv ühe miljonini.

Asteekide elu kujutav joonistus
Asteekide elu kujutav joonistus Foto: Topography/Scanpix

Ajalooallikate andmetel oli asteekide teine suurem haigusepuhang 1576. aastal, mille tähendasid üles ka vallutajate misjonärid.

«Linnades ja külades surevad inimesed kogu aeg, asteegi preestrid ei tee muud kui korjavad surnuid kokku ja viskavad nad suurtesse ühishaudadesse,» kirjeldas misjonär.

Teadlaste sõnul ei leidnud nad DNA uuringus ega ajaloodokumentides otsesid viiteid, et asteekidele võisid saada saatuslikuks tüüfus, leetrid või rõuged. Samas on neid haigusi varem välja pakutud, kuna ka need jõudsid Mehhiko aladel 14. – 16. sajandini valitsenud asteekideni konkistadooride kaudu.

Asteekide impeerium, mille pealinn oli Tenochtitlan, praegune Mehhiko pealinn Mexico, kestis umbes 1500 aastat.

Asteegid arvasid, et jumalaid saab lepitada inimverega ja selle tõttu viisid nad oma pealinnas läbi tseremooniaid, milles inimesi ohvriks toodi, eelkõige olid need sõjakäigul vangistatud. Paljudel templitel on ära toodud koljumustrid, mis viitavad jumalatele ohvriks toodutele. 

Asteekide kuulus koljumuster
Asteekide kuulus koljumuster Foto: Werner Forman/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles