USAs kardetakse, et politseivägivald ei vähene

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trayvon Martini mälestussündmus
Trayvon Martini mälestussündmus Foto: JONATHAN ALCORN/REUTERS/Scanpix

Lehekülje killedbypolice.net teatel on 2017. aasta ühe kuuga USAs kaotanud politsei tulistamiste ja vägivalla tõttu elu juba 125 inimest ning selle tõttu kardetakse, et politseivägivald ei vähene ka sel aastal.

Washington Posti andmtel kaotas 2016. aastal USAs politsei käe läbi elu 963 inimest, kelle seas domineerisid afroameeriklased.

Kui sel aastal hukub USAs politsei tulistamistes igas kuus umbes 100 inimest, siis võrreldes möödunud aastaga võib sel aastal hukkunute arv suurem olla. 

USAs viimastel aastatel politseivägivallas hukkunute seas on näiteks Sandra Bland ja Trayvon Martin, kellega juhtunut meedia laialt kajastas ja tõstatas küsimuse, et kas need kaks hukkusid selle tõttu, et olid tumednahalised.

Sandra Bland oli 28-aastane, kui politsei ta väikese liiklusrikkumise tõttu kinni pidas. Naise ja politseniku vahel tekkis sõnavahetus, mille tõttu politseinik Brian Encinia ta arreteeris. Hiljem leiti Bland Texase Walleri maakonna vangla kongist pooduna. Kohtuarti arvates tegi naine enesetapu, kuid Blandi pereliikmed ja sõbrad ei usus seda, nende arvates ta tapeti.

Sandra Bland
Sandra Bland Foto: --/AFP/scanpix

17-aastane Trayvon Martin kaotas elu 26. veebruaril 2012 Floridas Sanfordis eramajade rajoonis, kus kohaliku naabrivalve eest vastutanud George Zimmerman ta murdvarga pähe maha lasi. Noormehe surmale järgnes ulatuslik arutleu rassismi teemal ja politseivägivalla vastu suunatud protestid.

Trayvon Martin (vasakul) ja George Zimmerman / Reuters/AFP/AP/SCANPIX
Trayvon Martin (vasakul) ja George Zimmerman / Reuters/AFP/AP/SCANPIX Foto: Reuters/AFP/AP/ScanPix

President Barack Obama ajal hakati uurima, kas politsei on hakanud oma võimupiire ületama, kuid uue presidendi Trumpi ajal võib politsei veelgi rohkem vabadusi saada ning siis võib sellised juhtumeid nagu toimusid  Sandra Blandi ja Travyon Martiniga, veelgi rohkem olla.  

USAs on politseinike küll vägivallas süüdistatud ja kohtu alla antud, kuid väga vähesed neist on saanud karistada. Nende seas on ka Sandra Blandi surma eest vastutavaks peetav Brian Encinia, kellele kohus määras 4000 dollarit trahvi ja ta võib saada ka ühe aasta pikkuse vangistuse, kuid kohus ei ole seda veel määranud. See politseinik on alates möödunud suvest puhkusel.

Sostiaalmeediasse jõunud auto pardakaamera videol on näha, kuidas politsenik Blandi autost välja tõmbab, kasutades jõuvõtteid. Lisaks võttis politseinik välja ka relva ja ähvardas naist, kuid Bland oli relvastamata.

Blandi ema Geneva Reed-veali sõnul ei ole USA õigusriik, kuna tapjatest politseinikke kaitstakse ja tema tütre juhtumist ei pruugita õppust võtta. 

Blandi perekond andsid Encinia, Walleri maakonna vangla ja Texase avaliku korra tagamise ameti kohtusse, kuna nende arvates suri pereliige politseivägivalla tagajärjel.

Sandra Bland / Reuters/AFP/AP/SCANPIX
Sandra Bland / Reuters/AFP/AP/SCANPIX Foto: Reuters/AFP/AP/ScanPix

Texase seaduseandjad lisasid kohalike seaduste hulka Sandra Blandi akti, milles on 14 punti, kuidas politseinikud peaksid teatud olukordades käituma ja milliseid treeninguid veel läbima, et nad kodanike peal vägivalda ei kasutataks.

«Politsei peab tegutsema vastavalt seadustele, reeglitele ja koolitusele. Ohuolukorda nähes tuleb neil reageerida ning alati ei saa lõpptulemust ette näha. Kui politseinikke hakatakse iga eksimuse eest kasrimata, siis on see vesi kurjategijate veskile, kuid ei aita luua suuremat turvalisust,» arvasid Texase politseinikke ühendava organisatsiooni esindajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles