Valga punkbänd ilmutas naljavaba esikplaadi

, kirjutaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
No Fun, mälestus soojemast ajast: (vasakult) Elar Behrsin, Meelis Mõttus, Jaan Tammsalu ja Raivo Behrsin.
No Fun, mälestus soojemast ajast: (vasakult) Elar Behrsin, Meelis Mõttus, Jaan Tammsalu ja Raivo Behrsin. Foto: arhiiv

Veerand tundi kestva ja 12 peamiselt oma lugu mahutava esikalbumi puhul kogunesid piirilinna rokiklubisse juttu vestma äsja kuueaastaseks saanud ansambli No Fun liikmed.

Grupi solist ja plaadi kujunduse autor Raivo Behrsin on ühtlasi Valga linnadisainer, tema noorem vend Elar «Berku» Behrsin müdistab trummidel, metsnik Jaan Tammsalu mängib bassi ja Meelis «Mel» Mõttus sõrmitseb kitarri.

Algus

Jaan: Tahtsime Meliga bändi teha, aga trummarit polnud. Püüdsime kumbki omaette Elarit sebida ja ühe peo ajal rääkisimegi ära. Esimeses proovis tegime kolm lugu, millest «Ameerika» on seniajani kavas. Teises tuli mõte mängida Iggy Popi pala «No Fun».

Elar: Mel pakkus bändi nimeks No Sun, mina selle peale No Fun. Järgmisel korral tuli Mel ja ütles, et sobib. Siis kutsusime Raivo «No Funi» laulma.

Meelis: Ma olin kidramees, kes ei osanud pilli mängida. Jaan näitas mulle mängu. Õppisin duurid pähe ja asetasin kodus telekapuldi peal näppe nuppudele nagu kitarrikeeltele — pilli mul siis veel polnud. Sellest oli palju kasu: pärast oskasin sõrmi juba kitarril õigetesse kohtadesse panna.

Kuidas parem on

Raivo: Tahtsime, et plaat mõjuks tervikuna ― kõik lood kõlaksid ühelaadselt. Meie palade põhiline sarnasus on see, et oleme tempo üles ajanud. Teisalt on lugudes mõndagi niisugust, mida professionaalsed muusikud ei teeks. Mõne laulu alus on hetkeemotsioon, sügavat mõtet ei pruugi seal olla, aga tekib atmosfäär.

Meelis (muusika autor): Päris mitmel lool on algul olnud muss, millele vaatan hunnikust tekstidest sobiva peale. Teinekord on kõigepealt olnud ka sõnad. Igas proovis kärbitakse ning lõpptulemuseks on minutine laul.

Võitlusteelt

Jaan: Augustis 2005 oli meil kontsert Püssis. Eesti esimene punkar Uno Laur juhatas teed, aga ta ei mäletanud hästi. Jõudsime ühe taluni, välja tuli keskeas proua. Meie pärimise peale läks ta korraks tuppa tagasi ja ilmus siis uuesti uksele, kaheraudne käes: «Siin on teile püss!» Katsusime, et terve nahaga minema saime.

Raivo: Tavaliselt näeb sellist asja Ameerika kauboifilmides, aga et Eestis midagi niisugust juhtub...

ANSAMBEL
Esimene proov oli 9. veebruaril 2005.
Esimene esinemine oli sama aasta 15. juunil Valga rokiklubis.
Seni andnud 49 kontserti, 12. märtsil tuleb Jõhvis 50.
Avaalbum «Kõik ükskõik» salvestati põhiliselt Lätis ning selle masterdas Kristo Kotkas.
Allikas: Hanno Valdmann

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles