Miks kandis New York kunagi New Amsterdami nime?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. jaanuar 2017, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeval teavad kõik, et New York on USA üks suuremaid ja populaarsemaid linnu, kuid paljud ei tea, et kunagi kandis see linn nime Nieuw Amsterdam, kuna seal oli hollandlaste koloonialasula, mis oli Uus-Hollandi pealinn.
New Yorgi ajalugu algab 17. sajandil, mil Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Holland laiendasid Põhja-Ameerikas oma territooriume ja rajasid uusi kolooniaid, edastab messagetoeagle.com.
Kuigi britid ja prantslased olid vanad vaenlased, tegid nad Põhja-Ameerikas siiski koostööd, astudes hollandlaste vastu. Holland pidas end suureks mereriigiks ja tahtis koos teiste riikidega saada uutel aladel maid.
Hollandlased jõudsid oma laevaga Halve Maen tänapäeva New Yorgi lahte 1609. aastal ning 1626. aastal ostis hollandlasest seikleja ja kuberner Peter Minuit põliselanikelt, algonkini hõimult, väärtusetute helmeste eest Manhattani saare. Legendi kohaselt läks saareost hollandlasele tänapäeva vääringus maksma 24 dollarit.
Hollandlased rajasid oma asula Manhattani saare lõunatippu, kuna seda peeti strateegiliselt kõige paremaks paigaks. Sinna ehitati kindlus koos külaga, kus asus Uus-Hollandi valitsus.
Kuid ei kulunud kaua aega, kui uustulnukatest hollandlaste ja indiaanlaset vahel tekkis tüli, kuna hollandlaste arvates ei pidanud indiaanlased kokuleppest kinni. Konfliktis hukkus rohkem kui 1000 indiaanlast ja hollandlast.
Vaenutegevus lõppes, kui 1664. aastal läks Nieuw Amsterdam inglaste kontrolli alla, kandes ka nime New Amsterdam. Seal elasid nii inglastest kui hollandlastest uusasunikud rahulikult koos.
Inglased andsid Manhattani saarele nimeks Colony the Province of New York, nimi anti Yorki hertsogi, mitte Briti saarte Yorki linna järgi. 12. juunil 1665 sai New York Towni esimeseks linnapeaks Thomas Willett.
New York kasvas ning sellest linnast sai lõpuks Briti impeeriumis suuruselt kolmas linn Londoni ja Philadelphia järel.
1673. aastal said hollandlased uuesti New Yorgi üle kontrolli, kuid mitte kauaks. Juba järgmisel, 1674. aastal pidid hollandlased taas linna inglastele loovutama.
Pärast Briti Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvumist ja Ameerika Ühendriikide rajamist, mida kinnitas Pariisi leping, sai New Yorgist USA esimene pealinn.
Tänapäeval on New Yorgi pindala 1214 ruutkilomeetrit ja seal elab üle 8,5 miljoni elaniku.