Brasiilias kasutatakse natsidoktor Mengele luid kohtuarstide õpetamisel (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. jaanuar 2017, 13:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brasiilia São Paulo õigusmeditsiini instituudile kuuluvad juba üle 30 aasta kunagise natsiarsti Josef Mengele, kes viis Auschwitzi koonduslaagris läbi julmi inimkatseid, luustik, kaasa arvatud kolju.
Kohtuarst Daniel Romero Muñoz ja ta meeskond tegid 1985. aastal kindlaks, et tegemist on Mengele luudega, kuid aastaid seisid need kasutuseta ja kogusid arhiivis tolmu, edastab The Guardian.
Hiljuti palus São Paulo ülikooli meditsiinikool luba neid luid kasutada õigusmeditsiinikursustel üliõpilaste õpetamiseks.Nüüd õpivadki tulevased kohtuarstid ja krimiuurijad «surmaingel» Mengele luude abil kohtumeditsiini.
«Kasutame neid luid õpetamaks, kuid uurida inimjäänuseid ja kuidas seostada neid andmebaasisi oleva informatsiooniga,» selgitas Muñoz.
Mengele, kelle hingel on tuhandete inimestet surm, peitis end aastaid Lõuna-Ameerikas. Ta suri ligi 40 aastat tagasi, uppudes São Paulo lähedal meres.
Muñoze sõnul on teada, et Mengele oli Auschwitzis mootorrattaõnnetus ja selle märgid on selgelt ta luustikul näha. Arst jätkas, et Mengele kolju vasakul põseluul on väike auk, mis viitab, et ta kannatas pikka aega põskkoopapõletiku käes.
Muñoz näitas Mengele luid ka Auschwitzis ellu jäänud Poola päritolu Cyrla Gewertzile, kes on nüüd 92-aastane ja elab juba aastakümneid Brasiilias.
«Mul on temaga seoses palju valusaid mälestusi, sest see, mida ta tegi minule ja veel paljudele teistele, ei lähe meelest,» lausus naine Mengele koljut katsudes.
Gewertz oli lisaks Auschwitzile veel ka Ravensbrücki ja Malchow koonduslaagris, pärast Teist maailmasõda jõudis ta Rootsi, kus ta elas mitu aastat. Ta abiellus seal ja migreerus koos oma mehega 1952. aastal Brasiiliasse.
Gewertzi, kelle sõnul oli ta mitmel korral Mengele katsejäneseks, käsivarrel on seni näha Auschwitzi vangi numbrit A24840.
Pärast Teist maailmasõda anti Mengele koos teiste natsidega sõjakuritegude eest kohtu alla, kuid ta pääses põgenema ja elas pikka aega Argentinas Buenos Aireses. Kui Iisraeli luureagentuuri Mossadi agendid tabasid Buenos Aireses holokausti arhitekti Adolf Eichmani, põgenes Mengele Paraguaysse. 1960. aastal läks ta São Paulosse, kus ta sai peavarju seal varasemast elanud saksa paari, Wolfram ja Liselotte Bosserti juures.
Mengele suri 67-aastasena, olles 1979. aastal ujumas. Bossertid lasid ta matta São Paulo lähedase Embu kalmistule valenime Wolfgang Gerhard all.
1985. aastal Mengele surnukeha ekshumeeriti ning Saksa, Iisraeli, USA ja Brasiilia kohtuarstide uuring kinnitas, et tegemist on Mengelega.
