Lehmakellade vastane hollandlanna ei saanud Šveitsi kodakondsust
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. jaanuar 2017, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandlanna, kes taotles juba teist korda Šveitsi kodakondsust, ei saanud seda põhjusel, et ta on Šveitsi traditsioonide, kaasa arvatud lehmadel kaelas olevate kellade vastu.
42-aastane Nancy Holten sündis Hollandis, kuid elab alates kaheksandast eluaastast Šveitsis, ta räägib hästi Šveitsi saksa keelt ning ta lastel on Šveitsi kodakondsus, edastab The Local.
Aargau kantonis Gipf-Oberfrickis elav naine on veegan ja loomaõiguste eest seisja, kuid üleriigilise kuulsuse saavutas ta lehmakellade vastase kampaaniaga. Naise arvates kahjustavad lehmadel kaelas olevad kellad nende loomade kuulmist.
Lisaks ei meeldi Holtenile metsloomade jaht ja kirikukellade helin, mis häirib elanikke. Šveitsi meedia on mitmel korral kajastanud selle naise kampaaniaid, millega ta tahaks mitmed Šveitsi traditsioonid ära keelata.
Holten vastab põhimõtteliselt kõikidele nõudmistele, mis Šveitsi kodakondsuse saajatele esitatakse, kuid oma äärmuslike seisukohtade tõttu talle kodakondsust ei anta.
Šveitsis ei otsustata kodakondsust lõplikult riiklikul tasandil, vaid oma sõna saavad selle kohta öelda ka paiga, kus kodakondsuse taotleja elab, võimuesindajad.
Holtenil ei ole ta elukohas just palju sõpru, kuna naine tahab kohalike sõnul hävitada nende kultuuri ja ta lobiseb liiga palju pressile.
«Me ei soovi talle kinkida Šveitsi kodakondsust, kuna ta ärritab meid ega austa meie traditsioone,» teatas Šveitsi Rahvapartei kohalik esindaja Tanja Suter.
Holteni sõnul on ta kursis, et kohalikud elanikud on tema vastu, kuid ta eesmärgiks ei ole kedagi ärritada, vaid ta seisab lehmade heaolu eest.
«Mul on kahju, et ma ei saa Šveitsi kodakondsus, sest ma kasvasin siin üles ja siin on minu kodu. Minu pere ja sõbrad elavad siin. Paar aastat tagasi kuulusin isegi kooli lastevanemate nõukogusse,» teatas naine meediale.
Gipf-Oberfricki võimuesindaja Urs Treier sõnas, et Holtile ei antud kodakondsust mitte lehmakellade vastasuse ega Šveitsi traditsioonide tõrjumise, vaid selle eest, et ta tegi avaliku kampaania.
«Gipf-Oberfricki elanikud teavad, mida on vaja kodakondsuse saamiseks ning kodakondsuse on saanud ka sellised inimesed, kelle vaated on erinevad. Nancy Holten mässas avalikult meie traditsioonide vastu ja seda kajastati laialt, just see ärritab meid,» teatas esindaja.
Ta lisas, et kui mõnes inimeses on nii palju mässumeelt nagu Holtenis, siis kas ta ikka sobib Šveitsi kodanikuks.
Vabakutselise ajakirjanikuna töötava Holteni sõnul on Šveitsis mõtte- ja sõnavabadus ning tal on õigus oma seisukohti avaldada.
Holteni kodakondsustaotlus on nüüdseks Aargau kantoni juhtide käes, kes saavad talle kohalike elanike vastuseisust siiski kodakondsuse anda.