Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks õigeusklike jõulud on 7. jaanuaril?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Õigeusklike jõulujumalateenistus 2016 | FOTO: Alexander Demianchuk/Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Paljude jaoks on jõulud juba möödanik, kuid on ka neid, kellel need alles ees on, näiteks õigeusklikel.

Õigeusklike, kaasa arvatud kreeka õigeusklike ja kopti kristlaste jõulud on 7. jaanuaril, kuna neis kogukondades kehtib Juliuse kalender, edastab The Independent.

Vene õigeusklike jõulujumalateenistus 2016 / Alexei Druzhinin/Alexei Druzhinin/TASS/Scanpix

Venemaal on pikka aega olnud ametlik pühadeaeg 31. detsembrist kuni 10. jaanuarini.

Õigeusukirikutes kasutatakse Vana-Rooma sõjaväelase ja poliitiku Julius Caesari loodud kalendrit, mis võeti käibele 45. aastal eKr. Enamikes riikides kehtib aga Gregoriuse kalender, mis on Juliuse kalender parandatud kujul ja see võeti paavst Gregoriuse korraldusel kasutusele 1582. aastal. Kahe kalendri vaheline päevadenihe on 13 päeva. Juliuse kalendrit nimetatakse vanaks kalendriks ja Gregoriuse oma uueks kalendriks.

Venemaal, kus elab 39 protsenti maailma õigeusklikest, kehtib ametlikult Gregoriuse kalender, kuid samas elatakse seal ka Juliuse kalendri järgi, sest õiged pühad saavad alguse 31. detsembril ja ulatuvad jaanuari algusse.

Nõukogude ajal oli kristlike jõulude tähistamine seal keelatud, samas aga jätkati õigeusu jõulude tähistamist, kuna see langes sobivalt kokku uusaastaga.

Venemaal on jõuluvanaks Ded Moroz ehk Külmavana ja tema kaaslaseks Snegurotška ehk Lumehelbeke.

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991 sai Venemaal jälle kristlikke jõule tähistada, kuid vanad harjumused kaovad aeglaselt. Venemaal on seni väga populaarne aastavahetus ja sellele järgnev periood.

Õigeusklike jõulujumalateenistus 2016 / Alexander Ryumin/Alexander Ryumin/TASS/Scanpix

Venemaa õigeusukiriku traditsioonide kohaselt tuleb jõululaupäeval süüa 12-käiguline jõululõuna, mis tähistab 12 apostlit. Regiooniti on söödavad road erinevad, kuid tavaliselt süüakse nisust, puuviljadest ja marjadest puding, milles on ka mooniseemneid ja mett, jook vzvar, mis koosneb kuivatatud ploomidest, kuivatatud õuntest, suhkust ja veest, küpsetatud kala, borš või peedisupp, juurviljapirukas, kartulisalat ja muud.

7. jaanuaril käivad vene pered õigeusukirikutes ja pärast seda istutakse jõululauda.

Erinevate õigeusukirikute järgi on jõuluaeg 7. – 16.jaanuarini.

Jaanuaris tähistatakse lisaks Venemaale jõule veel ka Valgevenes, Montenegros, Ukrainas, Kreekas, Serbias, Kasahstanis, Makedoonias, Etioopias, Eritreas, Egiptuses, Iisraelis, Gruusias, Moldovas, Bulgaarias ja Rumeenias.

Minski õigeusukirik, mille ees on jõulustseen / Viktor Drachev/Viktor Drachev/TASS/Scanpix

Tagasi üles