Rootsis kuuldi jõulude ajal virmaliste «laulu» (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. jaanuar 2017, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulude ajal oli rahvusvaheline grupp fotograafe ja turiste Põhja-Rootsis, kus nad jäädvustasid virmaliste värvidemängu, kuid samas kaasnesid selle loodusfenomeniga ebatavalised helid.
Virmalised tekivad atmosfääri kõrgemates kihtides, seda tekitab Päikeselt lähtuv laetud osakeste voog, niinimetatud päikesetuul, mis põrkub Maa atmosfääri osakestega, edastab The Local.
Reisifirma Light Over Lapland viis fotograafid ja turistid Abiskoi rahvusparki, mis asub polaaralal, olles pealinnast Stockholmist umbes 1000 kilomeetri kaugusel.
Virmalisi oli vaatamas ja jäädvustamas ka fotograaf Oliver Wright, kelle sõnul kaasnesid koos virmalistega ebatavalised helid, mis võimendusid piirkonnas, kus oli elektriliine.
Wrighti sõnul meenutasid need virmaliste «laulud» «Tähesõjad» filmide relvade tekitatavaid helisid, krabinaid ja pauke.
Heli muutus seda valjemaks, mida lähemal ta elektriliinidele oli. Ta tegi järelduse, et liinid aitavad heli tekkele kaasa, kuid algne tekkepõhjus on mujal.
Astrofüüsik Tony Philipsi teatel tekib see heli geomagnetilise aktiivsuse tõttu, muutudes elektriliinide lähedal võimsamaks, kuid mitte alati ei kaasne virmalistega helid.
Sellised helid tekivad umbes 70 meetri kõrgusel atmosfääris ja teooria kohaselt ei tohiks neid maapinnal kuulda olla, kuid siiski on, sest sellele aitavad kaasa maapinnal olevad objektid, kaasa arvatud elektriliinid.
Kuna helid on erinevad, siis arvatakse, et ka nende tekkemehhanism peab olema erinev, kuid lõplikku selgust selles ei ole.