Egiptuses leiti 5000-aastane «jõulustseen»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koopajoonistus
Koopajoonistus Foto: Frans Lanting/picture alliance / Frans Lanting/Scanpix

Itaalia arheoloogid leidsid Egiptuses Sahara kõrbes asuvast kaljukoopast umbes 5000 aasta vanuse maalingu, millel on kujutatud meest, naist ja väikelast, neist idas särab ere täht.

Ekspertide arvates on see vanim viide klassikalisele kristlikule jõulustseenile, milles on neitsi Maarja, Joosep ja vastsündinud Jeesus ja Petlemma täht, edastab seeker.com.

Punakaspruuni ookriga tehtud stseen asub Egiptusses Niiluse oru ja Gilf Kebiri platoo vahele jääval alal väikeses koopas.

«See kahe täiskasvanu ja ühe lapsega stseen meenutab klassikalist jõulustseeni, olles seni teadaolevatest samasugustest umbes 3000 aastat vanem,» teatas Itaalia planeediteaduse muuseumi teadlane Marco Morelli.

Morelli avastas selle stseeni Sahara kõrbest  juba 2005. aastal, kuid selle asukoha paljastas alles nüüd.

«Mis selles stseenis täpselt kujutatud on? Ei oska öelda, kuid sellel on sarnasus hilisemate sajandite klassikalise jõulustseeniga. Samas võib see lihtsalt kujutada ühte perekonda, ema ja isa ning nende last, kuid selles stseenis on ebatavalisi detaile,» teatas Morelli.

Ekspert lisas, et laps on küll vanemate vahel, kuid mitte täitsa, vaid sirutub taeva poole. See võib olla viide, et kas laps on sündimas või on naine rase.

«Kaljujoonistel seostatakse surma maaga, sündi aga taevaga. Seega saab see laps olla viide sünnitusele ja rasedusele,» selgitas asjatundja.

Ta lisas, et pildil on veel huvitavaid detaile, milleks on kaks looma ja oletatavalt taevas särav täht.

Pildi ülaosas on näha peata lõvi, müütilist olendit, keda selles piirkonnas on leitud ka teistelt koopamaalingutelt. Pildi allosas on aga antrpomorfsete joontega ahv või paavian.

Idanurka on kiviaja kunstnik joonistanud midagi, mis tundub olevat täht.

Arheoloogid andsid leiukoopale nimeks vanematekoobas.

«Tegemist on ebahariliku koopajoonistusega, selliseid hakati sageli tegema alles kristluse algusaegadel,» lisas Morelli.

Pilti vaata siit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles