Rootslased ja britid leidsid Kreekas senitundmatu antiiklinna

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ateenast põhja jäävalt alat leiti senitundmatu antiiklinn
Ateenast põhja jäävalt alat leiti senitundmatu antiiklinn Foto: Topography/Scanpix

Rootsi ja Briti arheoloogid uurivad Kreeka pealinnast Ateenast põhja jäävas Vlochoses asuvat ala, leidse sealt senitundmatu antiiklinna jäänused.

Rootsi Göteborgi ja Briti Bournemouthi ülikooli teadlased arvasid alguses, et paar hoonejäänust on vähetähtsad, kuid edaspidistel väljakaevamistel ilmnes, et tegemist on umbes 2500 aasta vanuse antiiklinnaga, edastab The Local.

Arheoloogid loodavad, et kunagine linn annab vastuseid küsimustele, mis Vana-Kreeka linnade puhul on jäänud seni vastuseta.

Väljakaevamiste juhi, rootslase Robin Rönnludi teatel ei teadnud nad, et nad sattusid kunagisele tähtsale linnale.

«See, mida me pidasime vähetähtsaks asulaks, on tegelikult oma aja suurlinn. Oleme juba jõudnud välja kaevata osa tänavavõrgustikust ja väljaku. Linn, mille suurus oli umbes 40 hektarit, oli ümbritsetud tugeva linnamüüriga,» selgitas arheoloog.

Ta lisas, et temale ja ta kolleegile jäi juba möödunud aastal silma, et Ateenast põhja poole jääv kõrgem ala meenutaks nagu linna, kuid keegi ei olnud varem seda uurinud.

Lisaks linna olnud hoontele ja linnamüürile leiti ka keraamikat ja münte, mis pärinevad ajast 500 eKr. Leiud lubavad oletada, et linna õitseaeg oli  4. – 3. sajandil eKr, kuid siis jäeti linn maha. Seda võis põhjustada roomlaste sissetung.

Arheoloogidemeeskonda huvitab, milline oli seal tänavatevõrgustik ja hoonete asetus, selle teadasaamiseks kasutatakse maapinda läbivat radarit, mitte väljakaevamisi. Projekti see osa käivitatakse järgmise aasta augustis.

«Ateenast põhjas asunud antiiklinnade kohta on võrdlemisi vähe infot , kaasa arvatud Vlochose kohta, mida ei ole varem uuritud. Antiikajal peeti seda piirkonda mahajäänud ääremaaks ja selle tõttu ei ole see arheoloogidele huvi pakkunud. Meie projekti eesmärgiks on saada selse elu-olu kohta rohkem andmeid,» teatasid arheoloogid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles