Video: teadlastel õnnestus esimest korda jäädvustada loimurite paaritumine
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. detsember 2016, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olles vaid sadakond mikromeetrit pikad, on loimurid ehk tardigraadid ühed väiksemad loomad, kuid uuring näitas, et nende paljunemisrituaalid on keerulised.
Saksamaa Frankfurdi Senckenbergi loodusmuuseumi teadlastel õnnestus esimest korda nende väikeste loomade suguühet, tegelikult paaritumist jäädvustada, edastab Daily Mail.
Videol on näha, kuidas toimub loimurite eelmäng ehk üksteise erutamine, enne kui isane suunab oma sperma emase nahale, kus asuvad viljastumisvõimelised munarakud.
Uuring näitas, et emased tõstavad murakud esmalt naha pinnale, see on märguanne isase jaoks, et nende viljastamiseks on aeg küps. Viljastamine ei toimu seega emaslooma kehas, vaid sellest väljaspool.
Urijate sõnul tõmbab emane pärast kopuleerumist viljastamata jäänud munarakud kehasse tagasi uut viljastamisaega ootama.
Paljud varasemad uuringud näitasid, et loimurid on biseksuaalsed, kuid nende täpse paaritumismehhanismi kohta puudus info.
Loimureid uurinud teadlaste sõnul on nende loomade paaritumiskäitumine arvatust keerulisem.
Loimurite suguühe kestab umbes ühe tunni, mille jooksul isased ejakuleerivad mitu korda. Järglaste arenemise kiirusel mängib temperatuur suurt rolli, sest 20 soojakraadi juures arenevad järglased kiiremini kui näiteks 12 kraadi juures.
Loimuritel on kaheksa jalga ja igal jalal on neli kuni kaheksa küünist, meenutades karuküüniseid.
Loimurid on ühed vastupidavamad loomad, sest neid leidub nii kõrgmägedes kui sügaval ookeanides.
Uurimised on näidanud, et loimurite keetmine, külmutamine, kuumutamine ja kiirguse kätte panemine ei vigasta neid ega tapa. Samuti suudavad nad pikka aega olla veeta ja saada hakkama ka kosmilistes tingimustes, kus puudub gravitatsioon.
Nad taluvad väga madalaid ja kõrgeid temperatuure ja kiirgust, mis tapaksid kiiresti inimesed ja enamiku teisi loomi.
Zooloogide sõnul on loimurid elanud meie planeedil umbes 530 miljonit aastat, eksisteerides kauem kui hiidsisalikud.