Maailma rahvaarv kasvab, ressursid kahanevad

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma rahvaarv kasvab, ressursid kahanevad
Maailma rahvaarv kasvab, ressursid kahanevad Foto: SCANPIX

Organisatsiooni American Association for the Advancement of Science (AAAS) rahvusvahelisel konverentsil käsitleti maailma rahvaarvu kasvu ja ressursside kahanemise teemat.

Mittetulundusorganisatsiooni Population Council esindaja John Bongaartsi sõnul on maailm 2050. aastaks praegusega võrreldes tundmatuseni muutunud, kirjutab Yahoo News.

ÜRO andmetel jõuab sel aastal maailma rahva arv seitsme miljardini, 2050. aastaks aga üheksa miljardini. Rahvastiku juurdekasv on kõige suurem Aafrikas ja Lõuna-Aasias.

«Kõikide nende suude toitmiseks on järgneva 40 aasta jooksul vaja toota nii palju toitu, nagu seda on tehtud viimase 8000 aastaga. Selle tõttu on 2050. aastaks meie planeet tundmatuseni muutunud, inimkond peab võitlema aina kahanevate ressursside eest,» lisas Maailma Loodusfondi esindaja Jason Clay.

Ohio ülikooli teadalase John Casterline`i sõnul on suurimaks probleemiks ressursside kahanemine ja nappus.

Kuid samas kerkivad järgneva 40 aasta jooksul inimeste sissetulekud, tekitades rahvusvahelisele toiduainetetööstusele lisapinget.

Koos sissetulekute kasvuga liiguvad inimesed toitumisahelas ülespoole, süües siis rohkem liha võrreldes sellega, kui nad vaesemad olid.

Asjatundjate sõnul kulub poole kilogrammi liha tootmiseks 3,4 kilogrammi teravilja ning umbes 1,5 – 2 kilogrammi teravilja, et toota pool kilogrammi juustu või mune.

«Rohkem inimesi, rohkem raha, rohkem tarbimist, kuid sama planeet. Probleem seisneb ressursside vähesuses,» sõnasid eksperdid.

USA konverentsil osalenud kutsusid riigijuhte ja teadlasi üles muutma kiiresti toiduainete tootmise viise.

Osa eksperte on aga arvamusel, et keskenduda tuleb hoopis rahvastiku juurdekasvu pidurdamisele Aafrika ja Aasia arengumaades. Seda saaks teha pereplaneerimisprogrammidega.

«Viimase 20 aasta jooksul on rahvusvahelised organisatsioonid pereplaneerimisega vähe tegelenud, keskendutud on sellele, kuidas aina enam suid ära toita. Kuid keskkonnafaktorid nagu kliimamuutus ja toiduainete hinnad hakkavad mängima varasemat olulisemat rolli,» selgitati.

Teadlane John Casterline´i arvates saab inimeste massilist juurdekasvu minimeerida vaid efektiivse pereplaneerimisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles