Mehhiko Kukulkani püramiid on nagu vene matrjoška

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maiade Kukulkani püramiid
Maiade Kukulkani püramiid Foto: SCANPIX

Arheoloogide teatel on Mehhikos asuv Kukulkani püramiid ehitatud vene matrjoškade põhimõttel, et suure püramiidi sees on väiksem püramiid ja selle püramiidi sees on veel väiksem püramiid.

Juba varasemast oli teada, et suur püramiid peidab endas väiksemat, kuid seni ei olnud teada, et struktuuris on veel kolmas püramiid, edastab The Guardian.

Arheoloogide teatel on Yucatani poolsaarel Chichen Itza maiade kunagises kompleksis 30 meetri kõrgune püramiid ja selle sees 20 meetrine püramiid, mis uue uurimuse kohaselt peidab endas veel kümnemeetrist püramiidi.

Teadlaste arvates ehitasid maiad kolmanda ja kõige väiksema püramiidi millalgi ajavahemikul 550 – 800 pKr.

Suur ja keskmine püramiid leiti juba 1930. aastatel. Uuringud näitasid, et keskmine pürammid rajati ajavahemikul 800 – 1000 pKr ning suurim 1050 – 1300 pKr.

Nüüdse kolmanda püramiidi leid kinnitas, et see püramiid ehitati kolmes järgus.

«See on nagu vene matrjoška. Kõige suurema all on väiksem püramiid, selle sees veel väiksem püramiid. Nad ei lõhkunud vana püramiidi, et ehitada uus ja suurem, nad ehitasid vana peale uue. Ehitamine käis seest väljapoole,» kinnitas uuringut juhtinud geofüüsik Rene Chavez Seguro.

Mehhiko antropoloogia ja ajaloo instituudi teadlase Denisse Argote arvates ehitati kolm püramiidi üksteise sisse erineval eesmärgil, kas siis uue võimu tekke või olukorra ja religioossete arusaamade muutumise tõttu.

Argote sõnul näitab leid maiade ehituskunsti ja –oskusi uuest vaatenurgast.

2015. aastal leidsid Mehhiko arheoloogid püramiid, mis oli ehitatud cenote’i ehk maa-aluse veekogu peale. Cenote’id olid ja on maiade jaoks pühapaigad, kuhu toodi mitmesuguseid ohvreid, kaasa arvatud inimohvreid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles