Kaspia mere ääres leiti kivist kompleks, mille võisid ehitada hunnid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Kasahstanist Kaspia mere idakaldalt leiti 1500 aasta vanune kivikompleks, mille ehitajateks võivad olla nomaadihõimud, eelkõige hunnid.

Kompleksis, mis laiub 120 hektaril, asub mitmeid, nii arhitektuurilt kui otstarbelt erinevaid ehitisi, edastab Live Science.

Venemaa teaduste akadeemia arheologide Andrei Astafjevi ja Jevgeni Bogdanovi teatel on kõige väiksemad ehitised neli korda neli meetrit ja kõige suuremad 34meetrit korda 24 meetrit.

Arheoloogide sõnul on kõik ehitised tehtud ükteise peale pandud kividest, osa hooneid meenutavad Briti saare kuulsat megaliitehitist Stonehenge’i. Osadel hoonetel on relvi ja loomi kujutavad graveeringud.

Kõige tähelepanuväärsemaks leiuks on sadul, mis on osaliselt hõbedast ja millel on metssiga, kitsi ja oletatavalt lõvisid kujutavad pildid.

Arheoloogid jõudsid kummalise kivikompleksi jälile tänu kohalikule aardekütile, kes leidis metallidetektori abil hõbedaga kaunistatud sadula tükke ja teisi objekte.

Fjodor Ahmatulin otsis 2010. aastal aardeid Mangÿshlaki poolsaarel Altÿnkazganis, mis on Kaspia mere idakaldal, ta viis leitud objektid Aktaus töötanud arheoloogile Astafjevile.

Astafjev ja ta kolleeg Bogdanov läksid aardeküti leiupiirkonda uurima ja leidsid kivist hoone jäänuse.

«Kahjuks oli 2010. aastal seal olukord selline, mis ei võimaldanud suuri väljakaevamisi läbi viia, kuid 2014. aastal oli see juba võimalik ning me tegime seal väljakaevamisi,» teatasid arheoloogid.

Astafjevi ja Bogdanovi sõnul viitab ehitiste ehitusviis, et nende tegijateks on nomaadid.

Hõbetatud sadula disain ja kujundus on sellised, mis pärinevad perioodist, mil Rooma impeerium hakkas kokku varisema. Sel ajal liikusid hunnide hõimud Aasias ja Euroopas, vallutades uusi alasid.

Arheoloogide arvates oli hõbetatud sadula omanik hõimu- või militaarjuht, sesst sadulal on «tamgas» sümbol, mis viitab juhile.

Ei ole teada, millal, kes ja miks selle sadula kivihoonesse jättis, võimalik et tegemist oli rituaali või matmiskombega.

Sellesse kivihoonesse oli maetud ka inimene, kelle skelett leiti väljakaevamistel. Skeletiuuring näitas, et see inimene suri mitu sajandit pärast sadula kivistruktuuri jätmist.

Bogdanovi sõnul loodavad nad hilisemate väljakaevamistega saada uusi andmeid kivikompleksi ehitajate ja sadula omaniku kohta.

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud, oletatavalt mongoliidset rassi ja nad kõnelesid turgi keelte hulka kuuluvat keelt. Nende algne asuala oli Põhja-Hiinas, kust nad sajandite jooksul teistesse paikadesse ümber asusid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles