Maimik: soovitan kõigil filmi teha – saab ilusaid elamusi kogu eluks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpselt kuu aja pärast, 17. märtsil esilinastub aasta oodatuim film, rock-komöödia «Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta», kus peaosades Guido Kangur ja Roman Baskin. Elu24 haaras sel puhul nööbist ühel filmi autoril Andres Maimikul ja puhus mehega paar sõna juttu.
Andres, kuhumaale «Kormoranide» tegemine hetkeks on jõudnud? Kas film on juba täiesti valmis?
Praegu käib tigeda hooga pildi koloreerimine ning samal ajal antakse filmi heliribale viimast lihvi. Erinevad inimesed astuvad stuudiosse, et enesest väljutada imelikke hääli, nagu oleks nad kurjast vaimust vaevatud.
Need kiunatused, ruigamised, prääksud, niutsud, kiljumised ja mõminad peaks markeerima erinevate taustategelaste emotsioone – baarikärbeste purjus lalinat, ehmunud noorikuid, ärevuses härrasid, hüsteerilisi memmesid ning ärritunud koeri.
Kuidas tulemusega esialgu rahul olete?
Tulemus on täitsa nitševoo. Need vähesed, kes praegust versiooni näinud on, ennustavad triumfeerivat tulevikku. Naerumeeter kuumenes näitamise ajal üle ning viskas osuti nurka.
Mis on osutunud selle filmi tegemise juures kõige meeldivamaks? Mis kõige ebameeldivamaks, raskemaks?
Filmi tegemine ise ongi kõige meeldivam tegevus. See ei pea olema üks kohutav kannatuste rada, nagu arvatakse filmitegu Eestis olevat. Loomulikult on ka tüdimusehetki, aga alati leiad energiat mõttest, et see, mida sa teed, ongi unistuste amet.
Koostöö on äge, inimesed on lahedad, näitlejad rokivad, tehnika on viimase peal, isegi see kaabel, mis kogu aeg jalgadesse takerdus, sai minult lõpuks suud.
Rääkimata kõikidest neist kaunitaridest, kes meie kaamera eest ja tagant läbi käisid. Soovitan kõigil filmi teha – saab ilusaid elamusi kogu eluks.
Kas «Kormoranid» tuleb ka filmilindi peale või näidatakse teda mingilt digitaalselt kandjalt? Miks?
Näidatakse nii kõige moodsamalt digitaalselt kandjalt – ülikvaliteetse pildiga DCP-nimeliselt faililt kui ka vanalt healt filmikoopialt. Aga sellepärast, et kogu maa saaks ühtlaselt «Kormoranide» kihiga kaetud.
Kas muretsete ka, kuidas film vastu võetakse? Kumma arvamus on teie jaoks tähtsam, publiku või kriitikute?
Eriti ei muretse vastuvõtu pärast. Hea kindel tunne on. Kriitik nagunii nuriseb – kui film on liiga aeglane ja kunstiline, siis üks kriitik pahandab, et liiga diip, kui film on ladus ja lõbus, siis teine kriitik õiendab, et liiga rahvalik.
Ma usun, et kui teed sellist filmi, mis enesele meeldib, siis on alust arvata, et ta meeldib teistele kah.