USA sporditeadlaste uuring näitas, et enne jooksmist tehtavad venitusharjutused ei säästa vigastustest.
Venitusharjutused ei aita jooksuvigastusi ennetada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. veebruar 2011, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul vabastab venitamine küll lihased pingest ning taastab nende elastsuse ja kuju, kuid need harjutused ei aita vigastuste vastu, kirjutab The Telegraph.
Samuti hoiatati, et kes siiani on enne jooksmist oma lihaseid venitanud, tuleks seda jätkata, sest organism on sellega harjunud.
Maailmas tegeleb kas tervise-või võistlusjooksuga üle 70 miljoni inimese. Spordiasjatundjad on üsna kaua pead murdnud selle üle, kas enne jooksu tasuks lihaseid venitada.
Uurijad tegid katse 2729 jooksjaga, kes nädalas jooksid 16 kilomeetrit või rohkem. Jooksjad jagati kahte gruppi, millest esimeses oli 1366 ja teises 1363 jooksjat. Esimene grupp sai ülesandeks enne jooksmist venitusharjutusi teha, teine mitte.
Venitusgrupi liikmed venitasid kõiki tähtsamaid jalalihaseid. Venitusharjutustele kulutati 3 -5 minutit ning seda tehti enne jooksu.
Uuring näitas, et jooksueelne lihastevenitus ei aidanud vigastusi ära hoida, kuid ei olnud ka vigastuste tekkele kaasa aitavaks faktoriks.
«Kõige enam ohustavaks asjaoluks on see, kui jooksjal on krooniline jalavigastus, mis ei ole paranenud, liiga suur kehakaal ning jooksu eelsete harjutuste muutmine. Näiteks jooksjad, kes on harjunud venitama, jätvad selle järsku ära,» selgitasid uurijad.
Teadlase Daniel Perelesi sõnul oli vigastuste tekke oht nii meeste kui naiste seas võrdne.
«Samuti ei sõltunud vigastuse teke sellest, kas nad jooksid lühikest või pikka maad ning mitte ka jooksjate vanusest,» jätkas Pereles.
Siiski on olemas nüansid, mida tasuks jooksjatel tähele panna.
«Mida enam kilomeetreid joosti ja mida vanem oli jooksja, seda enam suurenes vigastuse tekke oht. Näiteks viimase nelja kuu jooksul tekkinud vigastus kasvatas uue vigastuse tekkimise ohtu. Jooksjad, kes tihti muudavad jooksueelset rutiini, saavad sagedamini vigastusi kui need, kelle rutiin on kogu aeg sama,» lausus Pereles.
Jooksjate seas on kõige enam levinud pahkluu- ja põlvevigastused.
«Ei olnud märkimisväärset vahet enne jooksu venitavate ja seda mitte tegevate jooksjate vigastuste tekke vahel,» võttis Pereles asja kokku.