Evelin: hurraa, olen üks Eesti parimatest Bikini Fitness Mastersi sportlastest!

Anu Saagim
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nädalavahetusel toimusid Tallinnas Eesti Meistrivõistlused Kulturismis ja Fitnessis, kust viis koju pronksmedali Elu24 särav fitnessiblogija Evelin Ainomäe. Palju õnne!

Foto: Toni Läänsalu

Head sõbrad, käes on jälle blogimise aeg! 

Kirjutan seda seekord täiesti erilisest kohast, auto kõrvalistmelt ja olen teel varavalges Riiga tööle. Lähen koolitama oma Läti Babori kliente, et ka nemad oleksid kursis ilumaailmas toimuvaga. Õnneks ei pea olema roolis, vaid juhiks on minu armas kolleeg.

Kui mõtlete, kuidas ma ennast tunnen, siis olen ilmselt sellest hullumeelsest elutempost väga väsinud, kuid positiivsed emotsioonid hoiavad mind jätkuvalt parimas tujus. Teatavasti toimusid laupäeval Eesti Meistrivõistlused Kulturismis ja Fitnessis ning see oli selle meeletu nädala täielik kulminatsioon.

Foto: Tõnu Kruusimäe

Sain pärjatud pronksmedaliga ning teadmine, et oled üks kolmest Eesti parimast Bikini Fitness Masters sportlasest on enam kui uskumatu! 

Aga nüüd lähemalt võistluspäevale eelnevast nädalast ning võistluspäevast, mille eriti meeleolukas galerii Elu24 lehel mu jutule suurepäraseks täienduseks on.

Võistluseelne nädal oli nii toimekas, pidin loomulikult treenima, regulaarselt ja läbimõeldult toituma, samuti enda välimuse  – naha, juuste, küünte ja kogu komplekti eest hoolitsema. Lisaks loomulikult mõned intervjuud.

Foto: Toni Läänsalu

Võistlusnädala trennist

Treenisin iga päev. Raskeid trenne küll ette ei võtnud, kuid hoolitsesin lihastoonuse eest ning kuna minu keha võiks ikka jätkuvalt veel sportlaste keeles kuivem olla, siis tegin ka rasvapõletustrenni. Spin-rattatreeningut ja mäkkekõndi ja kui City Spa-s  mainisin, et tulin rasva põletama, siis küsiti, kas võtsin rasva kaasa ka... No jah, väliselt olen tõesti suht rasvatu, aga see spordiala on nii karm, et lava jaoks peaksin olema veelgi lahjem. Seega tuli seda niigi vähest rasva siiski kehas põletada.  Ka saunas proovisin pärast trenni istuda, et viimnegi üleliigne vedelik kaoks. 

No tõesti tegin kõike, mida teadsin ja arvasin, et võiks mu vormile kasuks tulla. Babor Spas veetsin tunni ka mähistes ja kiles, mis samuti rasvale hävitavalt mõjub.

Foto: Tõnu Kruusimäe

Nii valmistusin võistluseelseks vormi ülevaatuseks minu treener Ott Kiivikasega. Mida arvas asjast aga Ott?

Ott oli seekord suhteliselt rahul. Lihvisime poose ja kõndi. Lavastasime lavaolemust, mis pidi olema konkreetne ja väärikas. Natuke tõsisem kevadisest etteastest.

Tegelikult kujutasin ennast vaimusilmas laval ette juba ammu. Mulle meeldib visualiseerida nägemust, kuidas välja näha soovin. Ja kujundasin kogu selle lavaolemuse juurde justkui muinasjutu. Tahtsin olla lihtne, julge, konkreetne ja samas ülinaiselik. Minust pidi saama Kreeka jumalanna Aphrodite!

Foto: Toni Läänsalu

Minu superstilistide tiim oli asjaga varakult kursis ja koos kujundasime kogu imago.

Minu superjuuksur Sülle katsetas tunde erinevaid versioone ja lõpplahendus – lihtne hobusesaba on mulle nii omane. Tundsin kohe, et tunnen sellega end ülihästi. Meikar Jana katsetas erinevaid pigmente ja värvigammasid, kontuurimistehnikat ja muud. Tulemust vaadake parem ise!

Foto: Toni Läänsalu

Aga bikiinid?

Jah, need olin ostnud juba ammu. Kuna olen tõesti selles valdkonnas võhik, siis mõtlesin, et mis see siis ikka ära ei ole. Otsustasin, et mis neist briljantidest, et less is more. Kui aga Ott mu lihtsaid kivideta bikiine nägi päev enne võistlust, pidi ta sõna otseses mõttes pikali kukkuma. Ütles, et pereringis oleks need täiesti sobivad, kuid laval NO WAY!!!

Foto: Tõnu Kruusimäe

Mina peaaegu minestasin. Homme on võistlus ja mu lavariietus ei sobi!

Neid kivisid kleebitakse ju nädalaid!!! Seega sain praktiliselt ajurabanduse. Aga teate, tõelised sõbrad aitavad sind alati! Minu armas kosmeetik Ave andis juhised, kust ruttu kivikesed osta ning leidis armsa Kaire, kes oli valmis veel öötundidel mu bikiinid nendega katma. Ja tulemus oli vapustav! Heledad türkiisbikiinid said oivalised 500 plinkivat Swarovskit peale! Ja MMiks lisan veel lausa 2000 juurde!!!

Foto: Erakogu

Siis läksin veel värvirulli otsima.

Teate, see lavagrimm kantakse nahale värvirulli abil ja selle ostuga sai ka parajalt nalja. K-Rautas palusin teenindajat appi ja küsisin, et kus teil siin need värvirullid on? Sõbralik ja abivalmis müügipoiss küsis seepeale: «Kas teil on mingi suurem või väiksem sein, mille värvimiseks rulli vajate?» Ma vastasin, et mul oleks inimese värvimise rulli vaja. Poiss noogutas mõistvalt ning juhataski mu õigesse kohta. Valik oli piisav. 

Õhtu lõppes veel Australian Gold spray-päevitusega D Päike salongis ja olin seega ka ilma grimmita nii kaunilt jumekas.

Foto: Erakogu

Võistluseelsel ööl uinusin juba Radisson Sky hotellis.

Tegelikult ei maganud ma peaagu üldse. Kogu see orgunn, asjaajamine ja muu, hoidis mu närvid ikka korralikult pingul ja tõusin üles öösel kell 3! Alustasin lõdvestava vanniga ja mõtlesin kogu selle eesseisva päeva läbi.

Kell 7 sõitsin bikiinidele järele ja kell 8 ootas mind suurepärane Elu24 fotograaf Toni, kes pidi kogu päeva vältel mu kõrval olema ja kõiki protsesse jäädvustama. Vaata kõike seda täpsemalt galeriist ja videotest!

Foto: Toni Läänsalu

Kell 9 sõitsime Salme Kultuuripaleesse, kus näitasin kohtunikule ette oma bikiinid ja kingad. Täitsin paberid ja sain oma võistlejakaardi. DONE!

Ka võistluspäeval ei saanud City Spa minust puhkust – läksin veel nende peeglisaali poosetama ja kõndima ja armas tantsutreener Kaisa vaatas mind oma valvsa pilguga üle. Ütles, et tubli, sest põlvenõksutamisest oled lahti saanud. See oli hea uudis!

Foto: Toni Läänsalu
Foto: Toni Läänsalu

Kõik järgnev toimus Radisson Sky hotelli presidendisviidis.

Saabus minu ilutiim, Sülle ja kaks Janat, minu personaalne fotograaf Tiina. Me olime sviidist muidugi vaimustatud – millised miljonivaated ja milline disain! Ütlesin mõtlemata, et oi see on ju nagu korter! Sülle ütles: «See on ikka nagu väga suur ja luksuslik korter!!!» Muidugi oli ja selline keskkond tagas mulle kindlasti hea meeleolu ja rahustava ning kindla enesetunde.

Foto: Toni Läänsalu

Soeng sai valmis – imeilus!!!! Alustasime meigiga ja järsku saabus pommuudis…

Nimelt olin paika pannud täpse ajakava ning kõik protseduurid ajastanud. Kell 17.30 pidi saabuma LuxLimu, kes meid võistuspaika toimetab. Järsku sain aga oma treenerilt Ott Kiivikaselt info, et ajakava on 1,5 tundi ees ja lenda kohe peale!!! Mul oli selleks hetkeks meigitud üks silm ja pool meigist alles puudu.

Vaikisin hetke ja ütlesin tüdrukutele: «Ma pean kohe laval olema!» Kuid jumestuski polnud valmis! Jumal tänatud, et võistluskott oli koos, sest sel hetkel ma konstruktiivselt küll mõelda ei suutnud. Korrutasin ainult, kas bikiinid on kotis ja kingad…, et need ei tohi ununeda!

Foto: Toni Läänsalu

Luxlimu lendas kohale, Jana andis mulle kätte koti ja lükkas mu sõna otseses mõttes autosse.

Vist olin natuke šokis, sest grimmi ju ka polnud veel kehal! Limus istusin nagu tulnukas, sest kontuuringmeik oli lõpetamata ja silmaümbrused olid kolmnurgas lumivalged. Tõesti kena!!!

Foto: Toni Läänsalu

Salmes oli minu esimeseks mureks grimm – ilma grimmita lavale minna lihtsalt ei saa!

Foto: Erakogu

Ott tegutses aga ruttu ja leidis mulle parimad grimeerijad, Raigo ja Raini.

No need mehed teadsid, mida tegid. Tegemist oli rahvusvahelise tasemega kulturistidega ja oi, kui tänulik ma neile olin. Nad värvisid mu üle ruttu ja tulemus oli perfektne! Ühtlane ja püsiv. Õli kandsid ka veel peale. Mul stressi-level kohe alanes – kui tunned, et oled asjatundjate kätes, siis taastub turvatunne. Poisid – olen teile nii tänulik!!! 

Foto: Toni Läänsalu

Jana lõpetas meigi ja liikusin lava taha sooja tegema

Lava taga oli melu. Imelised pruunid kehad, kaunid naised ja mehed – minu kaasvõistlejad. Aga mul oli kiire. Sain Otilt julgustavad sõnad ning ka Marguselt, minu esimeselt treenerilt ja peagi olingi laval. Tegin oma kõnni ja poosid. See kõik läks nii ruttu ja juba oligi medal kaelas! 

Foto: Toni Läänsalu

Kas ma jäin rahule?

Tegin kõik nii, nagu olin planeerinud ning ei saa endale midagi ette heita. Saavutasin just sellise keha ja kogu välimuse, nagu olin soovinud ja nüüd vaid täiskäigul edasi, et olla absoluutses tipus pooleteise kuu pärast Dominikaanis maailmameistrivõistlustel!

Foto: Toni Läänsalu

Minu toetajad ootasid mind ja valasid mu üle õnnitluste ja kiitusega.

Luxlimu sõitis ette ning sõitsime Radisson Blu Sky hotelli presidendisviiti seda kõike tähistama. Sviidis ootas mind üllatus – kärutäis maitsvaid puuvilju, šampanja ja Fairy iluvann!!!

Foto: Toni Läänsalu

Tahtsin taastada oma nahatooni kiirelt ja tõhusalt ning kümblesingi siis kiirelt ja mõnuga. Nahahooldusspetsialistina küll seda teistele ei soovita! Kuid võistlusgrimm on eri teema. 

Seejärel kleit selga, kontsad alla ja nii see õhtu jätkus parima seltskonna, parima šampanjaga Radissoni unelmate sviidis.

Foto: Erakogu

Hommikul äratus ja ülimaitsev hommikusöök.

Oma peas aga tegin juba uusi plaane, kuidas MMiks parimalt valmistuda. Lubasin endale päeval isegi veidi šokolaadi, kuid õhtu lõppes juba taas City Spas. Ega siin puhkamiseks praegu aega ei ole! Maailmalava on ootamas!

Foto: Erakogu

Tänan teid kõiki,  poolehoidjad ja kaasaelajad! Peatse kirjutamiseni! 

Vaata ka meeleolukaid videosid ja galeriid Evelini tegusast võistluspäevast!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles