Jaak Kilmi ja Andres Maimiku dokk näitab tsirkust Eesti moodi
16. veebruar 2011, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelelahutusärimees Lauri Viikna esitas mullu aprillis kultuuriministrile palve moodustada Eesti rahvustsirkus. Loomakaitsjad olid vastu, sest Viikna tsirkuses esinevad loomad. Rahvustsirkus jäi rajamata, Viikna läks oma trupiga suvetuurile ning seda asusid jälitama liikumise Loomade Nimel geriljad.
Konflikt jäädvustus režissööride Andres Maimiku ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmis «Tsirkusetuur», mida täna õhtul kell 23.10 näitab ETV.
Kilmi ja Maimiku teravat silma tundes võib ennustada, et vaataja saab naerda, ilmselt läbi pisarate.
Ameerika autoga eputavat Viiknat ja lepatriinuidealismi demonstreerivaid loomapropagandiste jälgides tundus ajuti, et vaatan hoopis loodusfilmi haruldaste kõrbekonnade paaritumisest. Nii kummalisena tundusid tegelased ja nende käitumine keskmise väikekodanlase kitsale silmaringile – küllap on see märk heast, maailmataju avardavast filmist.
Lõbusad olid Viikna ja loomaõiguslaste dialoogid: kummalgi polnud soovi teist ära kuulata. Ühes loodussaates näidati põdrapullide kolpasid, kes olid jõudu katsudes sarvipidi kinni jäänud ja lõpnud. «Tsirkusetuuri» antagonistlike poolte vahel oli tunda sarnast kompromissitust. Need maailmad ei saa iial kokku.
Konfliktid jäävad filmis eestlaslikult hillitsetuks, verd ei näidata. Veidi värvi lisab loomaõiguslaste leeris üles astuv välismaine külalisartist.
Viikna seevastu loodab rohkem administratiivsetele meetmetele, okupeerides ühingu Taimede Nimel egiidi all vastaste võimalikud protestiplatvormid. Karmimaid võtteid ei kasutata.
Filmi kulminatsioon saabub tegijate või filmitavate tahtest sõltumata, pakkudes vanatestamentliku mastaabiga kaadreid. Eepiline vaatepilt ei vii kuidagi põhikonflikti lahenemiseni, kumbki pool jääb oma seisukohtade juurde ning autorid väldivad hinnangu andmist.
Viikna ja loomaõiguslased võivad filmiga rahul olla: üks sai reklaami ärile, teine ideele.
Kommentaar
Loore Emilie Raav
liikumise Loomade Nimel toetaja:
Õpin dokumentaalfilmi režiid Balti filmi- ja meediakoolis. Minu meelest on see hea ja aus film. Autorid leidsid endale põneva ja olulise teema, kuid suutsid seda jälgida distantsilt.
Väga hea, et selline film vaatajateni jõuab. Filmist tulevad väga hästi välja probleemid, millest Loomade Nimel rääkida soovib.