Jana Kasel murdus valentinipäeval süda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jana Kask käis bändiliikmetega Montonis Eesti Laulu jaoks rõivaid valimas.
Jana Kask käis bändiliikmetega Montonis Eesti Laulu jaoks rõivaid valimas. Foto: Jelena Rudi

Jana Kask sai tuntuks pärast «Eesti otsib superstaari» teise hooaaja võitmist ning sel aastal osaleb lauljatar ka Eesti Laulu konkursil. Seoses läheneva 14. veebruariga rääkis Jana Buduaarile, kuidas aastaid tagasi just sel päeval ta süda murdus ja ta kõigi ees naerualuseks jäi.
 


Jana jaoks on valentinipäev väga positiivne päev. «Minu jaoks on sel päeval võimalus näidata oma sümpaatiat ja pidu ning pidulik tuju on alati seotud positiivsete emotsioonidega. Nii et valentinipäev on minu jaoks hea aeg! Kuigi mul pole kordagi olnud seda õiget valentinipäeva (õige on: soe ja romantiline).»

14. veebruariks valmistab Jana alati kingitused sõpradele ise. «Kingituste tegemine on vahel raske, sest mu sõbrad on nii erinevad. Ühele meeldivad roosa värv ja chihuahua koerad, teisele - Black Sabbath ja mustad nahkpüksid, kuid usun, et saan hakkama. Kindlasti teen midagi oma kätega, näiteks joonistan.»
 

Lauljatarile meenub seoses sõbrapäevaga üks naljakas juhtum teismeeast. «Kui olin 7. klassis, meeldis mulle kooli populaarseim poiss, kes oli minust kaks aastat vanem. Tol ajal olin ma väike blond tüdruk, mitte midagi sarnast sellega, kuidas ma praegu välja näen.»

«Aga ma väga tahtsin talle meeldida ükskõik kuidas. Teadsin, et 14. veebruaril on koolis suur diskoõhtu ning kutsusin enne seda sõbrannad enda juurde ja ütlesin:«Tehke mind ilusaks!» Võtsime ema huulepulga ja silmapliiatsi, kuigi me ei teadnud siis, kuidas neid kasutada!»

«Ühesõnaga - nad värvisid mind kaks tundi, siis panin selga ema miniseeliku ja jalga kontskingad. Sõbrannad ütlesid, et nüüd olen ma ilus ja võin minna diskoõhtule. Kui kooli sisse läksin, ei tundnud mind keegi ära ja kõik ainult naersid, kaasaarvatud SEE poiss.»

«See tekitas minus suurt stressi ja murdis mu südame. Terve valentinipäeva õhtu nutsin kooli tualetis,» meenutab Jana.

«Siiski - jumal tänatud, et sõbrannad tegid minust pilti, sest kui ma seda praegu vaatan, saan aru, miks nad naersid. Ma olin mingi segu Draculast ja ansambel Kissi solistist.»

«Õnneks 11. klassis kohtusin selle poisiga uuesti ja siis kinkis ta mulle valentinipäevaks suure valge kaisukaru. Ma lubasin, et sellist meiki, nagu diskol, ei tee ma enam kunagi!»
 

Selle aasta valetinipäeva plaanid on Janal veel lahtised. «Ausalt öeldes, ma pole veel selle peale mõelnudki. Mul on alati olnud nii, et kõige vingemad peod ja kohtumised juhtuvad hoopis ootamatult. Kuid kindel plaan on teha midagi sooja ja head inimestele, keda ma armastan!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles