Aafrikast Etioopiast leitud fossiilne jalaluu näitas, et nüüdisinimeste kauged eellased kõndisid 3,2 miljonit aastat tagasi kahel jalal ning ei elanud enam puude otsas.
Ahvisarnane Lucy kõndis kahel jalal
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. veebruar 2011, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud luu kuulub Australopithecus afarensis`ele, kelle kõige kuulsam esindaja on veel üsna palju ahvi meenutav Lucy, kirjutab news.com.au.
Teadlased on pikka aeg spekuleerinud, kas selle liigi esindajad käisid juba kahel jalal või vahel ka neljal.
«Uuritud pöialuu on üks väheseid tõendeid Australopithecus afarensis`e kohta. See aitas uurida inimeste unikaalset kahel jalal kõndimist,» sõnas USA Arizona ülikooli teadlane William Kimbel.
Kimbeli sõnul näitab luu, et selle omaniku jalg oli tänapäeva inimese jalaga üsna sarnane.
Ahvidel seevastu on väga painduvad jalad ning teistest varvastest märgatavalt toekam suur varvas, mis aitab puudel ronimisel.
Kuid Australopithecus afarensis`e jala juures need omadused puudusid ning jalg oli maapinnal käimiseks sobiv.
«Inimjala ehitus on selline, mis võimaldab kõige efektiivsemat edasiliikumist maapinnal. Juba 3,2 miljonit aastat tagasi elanud liigil oli selline jalg olemas,» lausus Kimbel.
Etioopia aladel elanud Ardipithecus ramidus, keda peetakse nüüdisinimese vanimaks eelkäijaks, elas 4,4 miljonit aastat tagasi. Selle liigi jalajäänuste uurimine näitas, et need isendid olid võimelised ronima nii puu otsas kui ka kahel jalal maapinnal liikuma.
«Sel liigil olid rohkem ahvidele sarnased jalad, mille tõttu nad said maapinnal kahel jalal liikuda vaid lühiajaliselt,» selgitasid uurijad.