Video: Peruust leiti ringikujulised geoglüüfid, mis võisid olla kasutusel infoedastussüsteemina

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Quilcapampa ümargeoglüüfid
Quilcapampa ümargeoglüüfid Foto: Youtube

Peruust Sihuase`i oru iidse linna Quilcapampa lähedalt leiti kümneid ümara kujuga geoglüüfe, millest osa koosnevad mitmest ringist ja mis võisid olla kasutusel infoedastuse süsteemina. 

Kanada arheoloogide arvates olid need geoglüüfid nagu maamärgid, mis viitasid kunagisele kaubateele, edastab seeker.com.

Geoglüüfe on leitud maailma mitmetest paikadest, kuid kõige kuulsamad on Nazca geoglüüfid, mida on erineva suuruse ja kujuga ning mis asuvad Peruu kõrbealal.

«Nüüd leitud geoglüüfid on sümboolsed viited sealsetele elanikele ja nende kaubavahetusele,» teatas Kanada Ontario muuseumi kuraator Justin Jennings.

Jennings ja ta kolleegid kaardistasid Quilcapampa geoglüüfid satelliidi, droonide ja maapinna radarite abil. Väiksemad ümargeoglüüfid on selgelt nähtavad maapinnal olles, suuremate vaatlemine on kergem õhust.

Arheoloogid tahavad jäädvustada need maapinnajoonised enne kui sealne ala võetakse põllumajanduskasutusse.

Uurijate arvates tähistavad ümara kujuga geoglüüfid erinevaid asju, olles samas oma disainilt erinevad. Teada on, et sealsetel elanikel ei olnud kirjasüsteemi ning selle tõttu võisid nad suhtlemiseks ja info edastamiseks kasutada geoglüüfe.

Ühes geoglüüfis on näiteks koos kuus ringi, mis on paigutatud üksteise sisse, mitmes teises aga on kaks ringi, mis on oma kujult peaaegu ideaalsed. Osadel ümargeoglüüfidel on sees väike kivihunnik või on kivid laotud nende kõrvale, see viitab, et need on tehtud kivide eemaldamise ja maapinna uuristamise abil. 

Geoglüüfide suurus on erinev, diameeter ulatub 2 – 4 meetrini ning mitmest osast koosnevate ringide ulatus on üle 800 ruutmeetri. 

Maapinna kulumisjälgede ja erosiooni tõttu arvatakse, et need geoglüüfid pärinevad ajavahemikust 1050  - 1400 pKr, mil toimus aktiivne kaubavahetus rannaala ja mäestikuala elanike vahel ning nimetatud linn mängis selles põhirolli.

Geoglüüfid ei ole ainsad, mille Quilcapampa elanikud endast mälestuseks jätsid, sest linna lähedastest mäestikust leiti ka koopajooniseid.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles