Järjekorras number kuus! Saage tuttavaks Noortebändi poolfinalistidega: Fuqtual, Charlemagne ja EIXD!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel väljavalitud 18 Noortebänd 2016 poolfinalisti astuvad üles kolmes linnas toimuvatel kontsertidel: Tartus, Viljandis ja Tallinnas vastavalt 29. ja 30. septembril ning 1. oktoobril. Saame aga enne poolfinaale bändidega lähemalt tuttavaks!
Fuqtual
Fuqtual on Viljandist pärit power-duo, kellel oma noore ea kohta juba hulgaliselt lavakogemust. Koosseis mängib põhiliselt metal ja rokkmuusikat, kuid end kindlate stiilidega piiritleda neile ei meeldi - teevad seda, mis meeldib!
Bändi sõnul on nad erilised just seetõttu, et laval kasutatakse vaid basskitarri, vokaale ja trumme.«See juba toob meid muusikamaailmas esile!» kommenteerivad nad.
Koosseis lubab rahvale väga energilist live-esinemist.
Fuqtual võitis Tartus toimunud Bänd VS Bänd konkursi ning pääsesid otse Noortebänd 2016 poolfinaali.
Charlemagne
Pärnumaalt pärit koosseis Charlemagne tekkis sõprusest ja soovist teha muusikat, mida bändiliikmed ise naudivad kõige rohkem. Nimi Charlemagne viitab ühele kõigi aegade suurimale vallutajale ja Frangi riigi loojale Karl Suurele. Muusikastiili määratlemine on nende sõnul keeruline, kuid kui sõnadest brit-pop, indie-disco ja rock midagi kokku panna, saab nende loomingust üsnagi täpse kirjelduse.
Kuigi bänd kasutab süntesaatoreid ja elektriinstrumente, siis - nii vastuoluline kui see ka poleks – pakuvad nad teatavas mõttes ehedust. Paljud Charlemagne lood räägivad sügavatest emotsioonidest ning nende soov on panna inimesi oma muusikaga mõtlema.
Bändiliikmete sõnul on Noortebändi konkurss ideaalne võimalus enda loomingut eksponeerida.
EIXD
EIXD või “Et Ilutseda X Dekaadki” on nüüdseks üle kahe aasta käimas olnud muusikaprojekt, mida veab 16-aastane Arukülast pärit Eik Erik Sikk. Ise kirjeldab ta oma muusikat järgmiselt - räppmuusikast, spoken word'ist ning puhtast emakeelsest luulest kokku segatud alternatiivne ning võnkuv tervik. EIXD annab edasi kirge elu, lingvistikakauniduse ning mõtlemapaneva muusika ja kunsti vastu, läbi pidevalt muutuva kõverpeegli, mis on saanud alguse vaid mõnest igavuses kokku pandud “noored-on-hukas-”riimikompest.
EIXD püüab lõhkuda stereotüüpi, mille kohaselt sõna “räppar” kõlab kui midagi eemaletõukavat, midagi, mille peale lausutaks: “ma üldiselt ei kuula räppi”. Ka räpp on kunstivorm ning see ei pea ilmtingimata olema midagi roppu, suurustavat ega gängsterlikku.
Eik Eriku arvates on ühe laulu tähtsaim nüanss emotsioon: anda kuulajale edasi midagi, mille üle ta ka pärast esinemist või netiklikki juurdleks ning võtaks seda kasvõi alateadlikult hinge.