Paleontoloogid avastasid väljasurnud hiigelkaru fossiili.
Paleontoloogid leidsid maailma suurima karu fossiili
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. veebruar 2011, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul oli teaduslikku nimetust Arctotherium angustidens kandev karuliik kõikidest kunagi eksisteerinud ja praegu eksisteerivatest karuliikidest suurim, edastab Live Science.
Karujäänused tulid päevavalgele Argentinas La Platas haigla ehituse käigus.
Need hiiglaslikud karud elasid praegustel Lõuna-Ameerika aladel kaks miljonit kuni 500 000 aastat tagasi. See karu oli praeguse prillkaru (Tremarctos ornatus) kauge sugulane.
Fossiili mõõtmine näitas, et Arctotherium angustidens võis püsti seistes olla 3,4 meetrit pikk ning ta võis kaaluda 1588 – 1749 kilogrammi.
Võrdluseks, et praegu elavateks suurimateks karudeks on isased jääkarud. Suurima siiani tabatud isase jääkaru kaal oli 998 kilogrammi.
«Oma ajastul oli see karu maailma suurim maismaakiskja. Tema fossiili leidmine on huvitav just selle tõttu, et see karu oli nii massiivne,» lausus Ida-Tennessee ülikooli uurija Blaine Schubert.
See eelajalooline karu oli kõigesööja, kuid ta menüüs oli siiski esikohal liha. Arvatakse, et ta toitus suurtest laiskloomadest, elevantide nüüdseks välja surnud eellastest, kaamelitest ja glüptodontidest.
«Selle karu liikumine ja jahi pidamine oli tema suure kogu tõttu piiratud. Võimalik, et ta ei pidanudki aktiivselt jahti. Ta võis lasta teisel lihasööjatel nagu näiteks mõõkhambulised tiigrid, saagi kinni püüda. Siis võitles ta saagi püüdnuga ning võis selle endale saada. Samuti võisid ta menüüs olla tavasurma surnud loomad,» selgitas Schubert.
Nüüd leitud luud näitasid, et tegemist oli vana isase karuga, kes sai oma pika elu jooksul mitmeid vigastusi. Need võisid tekkida teiste isastega võideldes, loomi söögiks otsides või toidu pärast võideldes.
Teadlased käisid välja ka teooria, miks need karud nii suureks kasvasid. Karud said Põhja-Ameerikast Lõuna-Ameerikasse liikuma hakata 2,6 miljonit aastat tagasi kui nende kahe vahele maismaasild tekkis. Lõuna-Ameerikas oli siis vähe suuri kiskjaid ning karusid ootas seal ees nii-öelda tühi ruum. Karudel ei olnud peaaegu üldse konkurente ja süüa oli küllalt. Need asjaolud soosisid karude suuremaks muutumist.
Hiiglaslikud karud surid välja siis, kui hakkas teisi suuri kiskjaid tekkima.