Video: Rios algavad paraolümpiamängud, fakte paraolümpia kohta (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. september 2016, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna algavad Brasiilias Rio de Janeiros paraolümpiamängud, mis kestavad 18. septembrini ja millel osalevad 174 riigi invasportlased.
Paraolümpiamängudel osalevad sportlased, kellel on mingi vigastus, trauma või haigus, mis samas ei takista neil treenimast ja võistlemast.
Paraolümpiamängud on välja kasvanud Teise maailmasõja veteranide mängudest Stoke Mandeville Games, mida peeti esmakordselt 1948. aastal. Esimesed ametlikud paraolümpiamängud toimusid 1960. aastal Roomas, siis osales 400 sportlast 23 riigist.
Alates 1960. aastast on paraolümpia leidnud aset olümpiamängudega samal ajal. Kui esmalt olid need mängud mõldud eelkõige ratastoolis sportlastele, siis alates 1976. aasta mängudest on sellel ülemaailmsel spordisündmusel osalenud mitmete erivajadustega inimesi, kaasa arvatud aputeeritud ja nägemispuudega.
Esimene talvine paraolümpia toimus 1976. aastal Rootsis Örnsköldvikis, millel osales invasportlasi mitmel võistlusalal.
Paraolümpia medalite sees on väikese kuulikesed, mis medalit liigutades heli tekitavad. Need on selle tõttu, et nägemispuudega sportlased saaksid neid «kuulda».
Paraolümpiamängudel on kaks unikaalset spordiala: nägemishäirega sportlased võistlevad väravpallis ja mitme erivajadusega sportlased bowlingu sarnases boccias.
Paraolümpial on enim saanud medaleid USA ujuja Trisch Zorn, kellel on 55 medalit, millest 41 on kullad.