Kõmulise Wikileaksi asutaja Julian Assange riietus väidetavalt vanaeideks, kui arvas, et USA luure keskagentuur CIA teda jahib.
Raamat: CIAd kartnud Assange maskeeris end vanaeideks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. veebruar 2011, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti väljaande The Guardian ajakirjanike kirjutatud raamat «Wikileaks: Inside Julian Assange's War on Secrecy» ilmus eile, edastab news.com.au.
Raamatus seisab, et Assange kasutas maskeeringut möödunud aasta novembris, kui Wikileaksi skandaal oli haripunktis.
Assange kahtlustas, et USA agendid jälgivad iga tema sammu. Mees kasutas maskeeringut kui oli teel Londonist oma peidupaika Norfolkis, kust juhatas Wikileaksi tegevust.
Raamatus kirjeldatakse ka Assange´i ja ta koostööparterite vahelisi suhteid, mis olid üsna keerulised.
Assange oli leppinud viie suure päevalehega kokku 250 000 saladokumendi avaldamises. Kuid kogu asi jäi toppama osapoolet vahelise konflikti taha.
Samas ajal pidi Assange võitlema selle vastu, et teda Rootsile välja ei anta. Rootsis süüdistatakse tead seksuaalrünnakus ja vägistamises.
The Guardiani peatoimetaja Alan Rusbridgeri sõnul meenutas Assange nagu mõnda Stieg Larssoni romaani kangelast ja kunagise Briti seriaali «Downtown Abbey», mille tegevus toimus mõisahäärberis, ühe peategelast.
Assange`i ja partnerite koostöö ei sujunud. Assange ähvardas, et kui väljaanded tundliku materjali ilma tema loata avaldavad, annab ta nad kohtusse.
The Guardiani ajakirjanike raamat paljastab, et Assange oli kunagi autismikalduvustega noormees, kes unustas end pesta ning kelle parim sõber oli arvuti.
Assange`il oli teismelisena probleeme politseiga, kuna ta murdis USA sõjaväe MILNET leheküljele.
1996. aastal anti ta kohtu alla ja tema vastu esitati 24 süüdistust võõrastele lehekülgedele murdmises.
Londoni kohtus käsitletakse Assange´i Rootsile väljaandmist 7. – 8. veebruaril.