Brasiilia põlisrahvaste õiguste eest võitlev organisatsioon FUNAI ja inimõigusorganisatsioon Survival International avaldasid fotod Amazonases elavast ohustatud hõimust.
Inimõigusorganisatsioonid kutsuvad üles puutumatut hõimu kaitsma
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. veebruar 2011, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotodel on näha punakasoranžiks värvitud nägudega täiskasvanuid ja lapsi, kes hoiavad käes vibusid ja nooli, kirjutab Huffington Post.
Brasiilia ja Peruu piiri lähedal elav hõim kasvatab söögiks papaiat ja maniokki.
«Illegaalne vihmametsa maharaiumine ohustab nende inimeste elustiili ja kodusid. Peruu valitsus peaks sellele piiri panema, enne kui need põliselanikud 21. sajandi ohvriks langevad,» sõnas Survivali esindaja Stephen Corry.
Asjatundjate sõnul sunnivad metsalangetajaid seda hõimu otsima uusi elupaiku tihedamast põlismetsast ning paljud Peruu aladel elanud ongi Brasiiliasse kolinud.
Brasiilia Amazonase piirkonna põliselanike kaitseorganisatsiooni COIAB esindaja Marcos Apurina sõnul loodavad nad, et tuhandeid aastatid oma kultuuri säilitanud põliselanikest fotode avaldamine aitab neid paremini kaitsta.
«Need inimesed elavad oma traditsioonide kohaselt ning ei tea 21. sajandi elust mitte midagi. Nad on puutumatud, kellel on õigus just sellisele elule nagu nad on elanud. Kuna nad on unikaalsed, tuleb neid kaitsta kahjulike välismõjude eest,» lisas Apurina.
Sellest hõimust saadi esmakordselt teada alles 2009. aastal.
FUNAI andmetel on Brasiilia aladel umbes 67 hõimu, millel ei ole välismaailmaga kas peaaegu üldse või üldse kontakte.
Brasiilias elab rohkem kui 190 miljonit inimest, neist vaid 500 000 saab end põlisrahvaks nimetada. Miljonitel brasiillastel on esivanemate hulgas nii põliselanikke kui ka sisserändajaid.
Ameerika põliselanikud arvatakse pärinevat Aasiast, kus nad Siberi kaudu esmalt Põhja-Ameerikasse Alaskale liikusid ning sealt edasi Lõuna-Ameerikasse. See ränne toimus 13 000 – 17 000 aastat tagasi.