USA kosmoseagentuuri NASA ja Euroopa astronoomid said piiluda universumi algusaega, kuna nad avastasid 13,2 miljardi aasta vanuse galaktika.
Astronoomid avastasid 13,2 miljardi aasta vanuse galaktika
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. jaanuar 2011, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avastus tehti Hubble´i kosmoseteleskoobi abil, kirjutab softpedia.com.
Arvatakse, et see minigalaktika tekkis kui universum oli vaid 480 miljonit aastat vana.
Universum tekkis Suure Pauguga ning selle laienemine jätkub. Tänapäeva dateeringute järgi toimus Suur Pauk umbes 13,7 miljardit aastat tagasi
Asjatundjate sõnul on meie Linnutee loomiseks vaja üle 100 sellise minigalaktika.
Leid viitab sellele, et tähtede teke kiirenes varases 480 – 650 miljoni aasta vanuses universumis kümme korda.
Uus galaktika on Hubble`i fotodel näha tuhmi laiguna.
Uurijad rõhutasid, et neil on veel liiga vähe informatsiooni, kuid esmased vaatlused lubasid oletada, et tegemist on 13 miljardi aasta taguse galaktikaga.
Uurijad ei tea siiani täpselt, millal esimesed tähed maailmakõiksusse ilmusid ja millal kõige varajasemad galaktikad tekkisid.
«Hubble´i leid annab uusi teadmisi universumi kohta ning võib aidata tuleviku astronoomidel universumi teket paremini mõista,» lausus astronoom Charles Bolden.
Uut galaktikat aitas kindlaks teha punanihe. Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti ehk gravitatsiooniline punanihke tõttu.
Doppleri efekt on laialt kasutusel astronoomias. Selle järgi on hinnatud tähtede liikumiskiirusi ja Universumi paisumiskiirust.
Uue galaktika punanihe on kümme, see tähendab, et tegemist on kaugeima ja vanima galaktikaga. Varasem punanihke rekord pärineb möödunud aasta oktoobrist, siis leiti galaktika, mille punanihe on 8,5.