Evolutsioonibioloog: avalikku suudlemist seostatakse alateadlikult seksuaalaktiga

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Veel pool sajandit tagasi peeti isegi Euroopas ja USAs, rääkimata islamiriikidest, avalikku suudlemist tabuks ning vahel kutsuti suudlejatele politsei.

21. sajandil suhtutakse avalikku suudlemisse kui normaalsesse nähtusse, kuid varjatud pahakspanek ei ole kuhugi kadunud, kirjutab Yle.

Seksuoloogide teatel tekitab avalikult suudleva paari nägemine nii positiivseid kui negatiivseid tundeid, mis on seotud seksuaalsusega.

Soomlasest evolutsioonibioloogi Markus Rantala teatel seostatakse suudlemist seksuaalsusega ja seega tõlgendatakse suudlemist alateadlikult kui seksiakti.

Rantala lisas, et suudlemise seostamine seksiga on universaalne, mitte omane vaid mõnele kultuurile või rahvusele.

«Alastiolek on mõnes kultuuris tavapärane, kuid tavaliselt ei seksita avalikult. Seega, kui suudeldakse avalikult, siis on see nagu pool seksuaalakti,» teatas teadur.

Rantala sõnul aitab inimeste seksuaalkäitumist ja suudlemishäbi selgitada Westmarcki fenomen.

Westmani fenomeni taga on soomlasest sotsioloogi Edward Westmarcki teooria, mille kohaselt üritavad inimesed alateadlikult vältida sugulastega seksimist ja järglaste saamist.

«Kuna seksimine lähisugulastega on kahjulik, sest sarnaste geenide tõttu võivad sündida vigased lapsed, tekib inimestel vastikustunne sugulasseksi suhtes. Juba ainuüksi vanemate mõte, et lapsed näevad neid seksimas, tekitab vanemates pelgust ja põlgust. Selle tõttu on kõigil alatedalik soov, et avalikkuses ei tohiks olla midagi seksuaalset,» selgitas Rantala.

Ta lisas, et ühiskonnas kehtivad samas tabud ja topeltstandardid.

«Mõrvamine on seadusega keelatud, kuid filmides ja telesarjades näidatakse iga päev mõrvu. Seevastu seksimine on sadusega lubatud, kuid selle näitamine meedias on rangelt reguleeritud. Samas ei ole mitte ükski uuring tõendanud, et seksi  või alasti inimkeha nägemine last kahjustaks,» teatas uurija.

Seksuaalsust mõjutavad  mitmed kultuurilised ja psühholoogilised nüansid. Mehe perekond peab jälgima, et naine ei kannaks mõne teise mehe last, et tema ei peaks «võõraid geene» kasvatama ja elatama.

Rantala sõnul on seni riike, kus avalikkuses suudlemine on keelatud. Eelkõige moslemiriikides, kus naistel on vähem õigusi kui meestel ja neid kontrollitakse rohkem.

Saudi Araabias on avalik suudlemine seadusega keelatud ja karistatav. Ka Tais, Hiinas, Jaapanis, Indoneesias, Indias ja Egiptuses ei vaadata avalikkuses suudlejate peale just heatahtlikult.

Rantala sõnul on keelu üks põhjuseid ka korraldatud abieludes, kus partnerite vahel ei ole armastus, vaid mõistus ja raha. Siis tuleb partnerit jälgida, et ta ei läheks mujalt romantikat otsima.

Fakte suudlemise kohta:

Teadlaste arvates tekkis suudlemine partneri nuusutamisest ning sellest, et ema last rinnaga söötis ja samal ajal teda musitas.

Ajaloo vältel on olnud mitmeid kultuure, kus suudlemist ei esinenud.

80 protsenti inimestest keerab suudeldes pea paremale.

Suudlemise abil saab teha kindlaks sobiva partneri, oma rolli mängib partneri lõhn.

Uuringute kohaselt tugevdab suudlemine immuunsüsteemi ja kahandab stressi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles