Kummalisi ja huvitavaid fakte suveolümpiamängudest

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olümpialipp
Olümpialipp Foto: SCANPIX

Lõuna-Ameerikas Brasiilias Rio de Janeiros algavad 5. augustil XXXI suveolümpiamängud, mis kestavad 21. augustini. Osaleb 168 Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) liikmesriiki.

Suveolümpiamängudel on seljataga 120 aasta pikkune ajalugu, selle aja jooksul on aset leidnud palju huvitavat, kummalist ja ebatavalist.

Esimene topingu tõttu diskvalifitseerimine toimus 1968. aasta Mexico olümpial, kus Rootsi viievõistleja Hans-Gunnar Liljenwall sai võistluskeelu, kuna jõi enne võistlust liiga palju õlut.

Esimestel olümpiamängudel 1896. aastal Kreekas võitis maratoni kohalik farmer Spyridon Louis, kes väidetavalt käis keset distantsi tavernis keelekastet võtmas, juues nii veini kui õlut.

Läbi olümpiamängude ajaloo on vanimaks medalivõitjaks rootsi laskesportlane Oscar Swahn, kes 1920. aasta olümpial Belgial Antwerpenis oli 72-aastane. Ta käis kolmedel olümpiamängudel võites kokku kuus medalit, millest kolm olid kuldsed.

Olümpiamängude tõrvikujookus ajalugu ulatub Vana-Kreekasse 776. aastasse eKr, kuid seda kasutasid natsid 1936. aasta Berliini olümpiamängudel oma propaganda levitamiseks.

Kolmanda riigi arheoloogid käisid tegemas väljakaevamisi Kreekas iidses Olympias teatades, et leidsid sealt  kivisse raiutuna viis ükteisega ühendatud rõngast, mis natside väite kohaselt olid juba antiikajal olümpiamängude sümbolid. Hiljem ilmnes, et rõngastega kivi ei olnud seal 2500 aastat, vaid selle lasi panna natside propagandafilmide tegija Leni Riefenstahl.

Berliinis tegi ajalugu tumedanahaline ameeriklasest kergejõustiklane Jesse Owens, kes valgenahalistele ülistuslaulu laulnud natsid oma nelja kuldmedalivõiduga välja vihastas. 

Antiikajal peeti olümpiamänge 1200 aasta, kuid kui panna see ajavahemik tänapäeva olümpiamängude raamidesse, siis oleks inimkond pidanud olümpiamämgudega uuesti alustama juba varakeskajal ehk 840. aasta paiku. Kui nüüdisolümpiat peetakse ka 1200 aastat, siis peaks olümpiamänge korraldatama 3096. aastani.

1908. aastal viidi olümpiamängud Vesuuvi vulkaani purske tõttu Roomast Londonisse.

Pärast esimesi olümpiamänge 1896. aastal Ateenas, kestsid suveolümpiamängud kuni 1932. aasta Los Angelese mängudeni 79 päeva. Nüüdses Rio mängud kestavad vaid 16 päeva.

Kurioosne juhtum 1984. aasta Los Angelese olümpiamängude ujumisvõistluselt. Selgituseks: ujumises on kaks finaali, millest B-finaalis ujutakse kohtadele 9 – 16, A-finaalis aga kaheksale esimesele kohale. 1984. aastal toimus esmalt A-finaal, milles oli võidukas ameeriklane George DiCarlo, kes püstitas olümpiarekordi. Lääne-Saksamaa ujuja Thomas Fahrner, kes ei kvalifitseerunud 400 meetri vabaujumise eelujumises A-finaali, nägi võitja aega ja teadis, et ta on võitjast parem. Nii oligi, ta sai B-finaalis võidu, lüües ameeriklase rekordit ja püstitades uue olümpiarekordi, kuid medalit ta ei saanud, sest tegemist oli B-finaaliga.

Järgmine kurioosne lugu pärineb 1924. aasta Pariisi suveolümpiamängudelt, kus ameeriklane Robert LeGendre püstitas kaugushüppes maailmarekordi, 7,76 meetrit,  kuid läks koju vaid pronksmedaliga. Põhjus selles, et ta tegi oma pika hüppe mitte kaugushüppevõistlusel, vaid viievõistlusel, mille üks alasid on kaugushüpe. LeGendre ei kvalifitseerunud 1924. aasta olümpial kaugushüppevõistlusele.

Kuna Austraalias on väga karmid sissetoodud loomade karantiinireeglid, siis 1956. aasta Melbourne`i olümpiamängude ratsutamisvõistlused peeti Rootsis Stockholmis.

Olümpiamängude kõige pikem jalgrattavõistlus toimus Stockholmis 1912. aastal ja 318-kilomeetrise maanteesõidu võitis ajaga kümme tundi, 42 minutit ja 39 sekundit Lõuna-Aafrika Vabariigi sportlane Okey Lewis. See aeg on Jamaica sprinteri Usain Bolti 2012. aasta Londoni olümpia 100 meetri jooksu rekordi 4000 kordne aeg.

Olümpiamängude kuldmedalid ei ole valmistatud kullast, vaid neil on kullast vaid pealmine kiht, sees on hõbedat ja vaske. Londoni 2012. aasta suveolümpiamängude kuldmedalid on seni olnud kõige raskemad, kaaludes 412 grammi.

Kui Rumeenia iluvõimleja Nadia Elena Comăneci 1976. aasta Montreali olümpial sai oma etteaste eest maksimaalsed kümme punkti, ei suutnud tabloo seda näidata, näidates vaid number ühte. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles