Vincent van Gogh lõikas ära kogu kõrva ja andis selle bordelli teenijale (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. juuli 2016, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi maalikunstniku Vincent van Goghi juhtum kõrvaga on kunstiajaloo üks tuntumaid lugusid, kuid nüüd ilmnes selle kohta uus fakt.
Seni arvati, et van Gogh lõikas hullusehoos ära osa oma parempoolsest kõrvast ja viis selle bordelli, edastab The Telegraph.
Ajaloolased leidsid nüüd uusi andmeid van Goghi juhtumi kohta, mis pärinevad kunstniku arsti Felix Ray kirjapanekutest.
Ray andmetel lõikas kunstnik ära kogu kõrva, mitte vaid osa sellest ja viis kõrva bordelli mitte prostituudile, vaid teenijale, kes oli koera käest hammustada saanud ja töötas bordellis, et tasuda oma arstiarveid.
Arsti kirja leidnud kunstiajaloolane, 58-aastane Bernadette Murphy arvab, et van Gogh pakkus vigastatud naisele oma kõrva arvates, et see võib naise haavu parandada.
Hollandis Amsterdamis van Goghi muuseumis avati eile uus näitus, mis räägib kuulsa kunstniku vaimuhaigusest ja enesetapust ning selle raames paljastati ka arsti ülestähendus van Goghi kõrva kohta.
Prantsusmaal Provance´is elav Murphy annab sel teemal välja raamatu « Van Gogh’s Ear: The True Story». (Van Goghi kõrv: tegelik lugu).
Van Goghi kuulus kõrvalõikamisjuhtum leidis aset 1888. aasta detsembris Prantsusmaal Arles´is ja seda kajastati meedias laialdaselt.
Samas ei olnud seni täpselt teada, kas kunstnik eemaldas osa kõrvast või kogu kõrva ja miks ta viis kõrva bordellis töötanud Racheli nimelisele naisele, kes arvati olevat prostituut.
Murphy uuris seitse aastat van Goghi kõrvajuhtumi kohta käivaid dokumente ja leidis, et naine, kellele kunstnik oma kõrva viis oli hoopis Gabrielle, keda oli varem hammustanud marutõbine koer. Naine asus bordellis tööle teenijana, et oma ravi eest maksta ja tundis van Goghi, kuna tegemist oli väikese kohaga.
«Naisel oli käel inetu arm ja van Goghi puudutas naise kannatus väga. Ta tahtis oma lihaga teda aidata,» nentis ajaloolane.
On teada, et kunstnik kannatas oma elu jooksul mitme vaimuhaiguse käes, kaasa arvatud skisofreenia. Tal oli alatoitumus ja ta töötas üle, mis omakorda süvendas vaimseid häireid. Lisaks tarbis ta suures koguses absinti.
Ajaloolase teatel joonistas arst Rey üles, kuidas kunstnik endalt kõrva lõikas ja juures on ka kirjalik selgitus. Amesterdami muuseumis on Ray kiri väljas esmakordselt.
Amsterdamis van Goghi muuseumis näeb uut näitust 15. juulist kuni 25. septembrini.