Video:paanika! Päikesel ei ole plekke, kas see on vihje saabuvale jääajale?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päike tundub ümarana, ent tegelikult on ta veidi lapik.
Päike tundub ümarana, ent tegelikult on ta veidi lapik. Foto: SCANPIX

Astronoomide ja harrastusastronoomide teatel on Päikesel plekid hakanud kaduma ja on päevi, mil ei ole olnud ühtegi plekki, olles tõenäoliselt vihje, et oleme suundumas minijääaja suunas.

Ameeriklasest tuntud meteoroloog ja Päikese vaatleja Paul Dorian teatas plekkide puudumisest oma blogis ning seda lugenud võrdlesid olukorda menusarja «Troonide mäng» stiilis jääajaga, edastab news.com.au.

Viimati oli suurem temperatuuride alanemise ja jääaja tipphetk 17. – 18. sajandil, mil Euroopas tekkis jääkate ka aladel, kus tavaliselt seda ei esine. Näiteks jäätusid Briti saartel Thamesi jõgi ja Hollandis kanalid.

Doriani teatel on sel kuul juba teine periood, mil Päikesel ei ole ühtegi plekki.

«Päikeseplekke võib järgneval paaril aastal olla vähe ja nad ilmuvad harva. Päikeseplekkide kadumise alguses puuduvad nad vaid paaril päeval, siis võivad nad kaduda juba nädalateks ja kuudeks. Järgmist päikeseplekkide miinimumi on oodata 2019 või 2020,» teatas asjatundja.

NASA astronoomide teatel on Päikesel 11-aastane tsükkel, mille vältel päikeseplekkide arv kasvab ja kahaneb. Päikeseplekid on Päikese pinnal ehk fotosfääris nähtavad tumedate laikudena. Kui on palju päikeseplekke, siis on solaar maksimum. Kui aga vähe päikeseplekke, siis on solaar miinimum.

Solaar maksimumi puhul on päikeseplekke palju ja need on suured, samuti tekivad päikesepursked, mis saadavad Maa suunas laetud osakeste voo ehk päikesetuule. See võib mõjutada nii satelliite, missioonil olevaid astronaute kui Maal olevat elektroonikat.

Solaar miinimumi ajal aga muutub Päike rahulikumaks ning on perioode, mil plekid puuduvad.

Dorian nimetas ka Maunderi miinimumi, mis on Päikese aktiivsuse minimaalperioodi aastatel 1645–1715.

Maunderi miinimum oli 16. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kestnud väikese jääaja kõige külmem periood.

Dorian viitas Northumbria ülikooli teadlase Valentina Zakharova uuringule, mille kohaselt peaks Päikese aktiivsus kahanema ja väike jääaeg olema vahemikul 2020 – 2050. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles