ETV on uudistemagasini vaadatavusega väga rahul

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aktuaalse kaamera» uudisteankur Meelis Kompus.
«Aktuaalse kaamera» uudisteankur Meelis Kompus. Foto: ERR

ETV uue pühapäevase uudistemagasini «Aktuaalne kaamera. Nädal» esimene saade 9. jaanuaril tõusis TNS Emori vaadatuimate saadete edetabelis 194 000 jälgijaga teisele kohale, jäädes alla vaid seriaalile «Õnne 13».



Teine, Meelis Kompuse juhitud saade enam nii populaarne ei olnud, kogudes pigem oma tavalise vaatajate hulga 130 000 – 140 000 vahel. Täpsed andmed ei olnud lehe trükiajaks uuringufirmas veel selgunud.

«See on supertulemus,» rõõmustas ERRi uudistetoimetuse juht Urmet Kook. «Samas peab arvestama, et tulemus oli saadud meie jaoks erakordselt soodsas konkurentsisituatsioonis. Erakanalitel tol nädalavahetusel ja kellaajal ETV-le midagi erilist vastu panna ei olnud, eks seegi aitas kaasa.» Koogi sõnul on teise saate vaadatavuse teatav langus loomulik. Ta hindas, et 150 000 iganädalast vaatajat oleks päris hea näitaja.

«Digiajastul on kõigil Eesti inimestel valikuvõimalus. Suurte kanalite vaadatavus on aasta-aastalt kahanenud ja kahaneb edasi. Kui mõni kanal saab endale 20 protsenti vaatajatest, tähendab see, et on tegemist ühiskondlikult ülioluliste sündmustega või tähtsate ülekannetega. Aga nii suured vaadatavusnumbrid jäävad minevikku,» ütles Kook.

Pühapäevaõhtuti hakkavad ETVga konkureerima suuremad kommertskanalid, mis paigutavad oma populaarsemad saated just samale ajale.
--------------------------------------------------------

Arvustus

Tiit Hennoste
meedia­spetsialist:

Üleeilse uudistemagasini alguses on sissejuhatused, venitatud nagu «Aktuaalsel kaameral» ikka. Siis uudised ise. Ainult taustal oleks nagu jooned liikuma hakanud. Käib silmadele, aga harjub ära.

Siis tuleb Neeme Raua pikem analüüsilugu. Intervjueeritavate seas on mõned värsked näod. Hoog on sees. Igasuguseid nippe ja kujundeid on. Aga loo algus viitas hoopis teises suunas, kui alguses lubatud, ja peagi sai selgeks, et lool lihtsalt puudub point, mis selge joone loob. Midagi ju hakkas valimiskünnisest kujunema, aga miks see nüüd oluline oli?

Järgmine on nädala sündmuste ülevaade. Sellist on nädalamagasinides ikka proovitud. Kordamine on tarkuse ema, aga uudised ei ole tarkus. Selle sisse oli maetud klassikaliselt ja hästi tehtud kokkuvõte kapost ja korruptantidest, kogu saate uudisväärtuslikem lugu koos tähtsaima sõnumiga lõpus: tuleb uusi paljastusi.

Siis tuleb suhkrupaanika lugu. Väga hea küsimuse püstitus: mis paneb eestlase ostma? Ja vastuseks vaid reporteri mõtteid. Jälle hea puänt (saab näha, kas hakatakse pirne kokku ostma).

Selle järel samast teemast inspireeritud Indrek Treufeldti lõik. Kogu see sari on hea idee. Suhkur oli hea teema. Ainult tulemus oli täpselt sama nagu Raual. Pole selget pointi ja joont, vaid fragmendid, põhjuseks tahtmine sisse panna pooletunnise saate materjal.

Lõpus, nagu ikka, ilmateade ja traditsiooniline lisalugu (mis on super­idee).

Järeldusi on kolm.

Julmalt öeldes ei tulnud tegijad pikkade lugude kooshoidmisega toime. Lehtedes olen ma aru saanud, et osa kirjutajaid ei hakkagi toime tulema. Loodame teles paremat. Näiteks eelmise nädala saapasulane oli Treufeldtil kordi parem. Ja Raua intervjuud on alati head olnud.

Teiseks jäi mind häirima kaameratöö, milles pidevalt vilgutati mingeid pilte, graafikuid jne. Mida vaadata ei jõudnudki.

Kolmandaks, lugudel olid head lõpud, aga üldisel tasandil maeti olulised mõtted lihtsalt ära.

Arvustus

Urmas Seaver
Postimees:

Ei saa salata, üleminek lühiuudiste osalt «Aeg luubis»-osale ehk sellele pikemate ja põhjalikumate teemakäsitluste osale on kohmakas. Meelis Kompuse sunnitud jalutamine ühe laua juurest teise laua juurde mõjub veidralt.

Saan aru, et see sümboliseeris üleminekut ühest saateosast teise ja annab televaatajale sellest märku, kuid see ei tööta. Vägisi meenub üks kunagine kultuuriajakirjanik, kes mõnda lugu kohe pidi oma pseudonüümi all tegema, sest too teine mina tundis teatud probleeme paremini.

Aga kokku on magasinis neli pikemat teemat ja kõige olulisem ongi see, et niisugune teemade pikem lahtiharutamine jäi pühapäeva õhtusse alles. Pole oluline, mis on selle saate nimi ja kus seda tehakse. Peaasi, et tehakse.

Üks asi hakkab uue ja vana võrdluses veel silma. Saate «Aeg luubis» plussiks oli see, et ka saatejuhtide (kes ise olid lugusid tegevad ajakirjanikud Tiina Jaakson ja Indrek Treufeldt) vahejutt sisaldas sagedasti sõnumit, mängis olulist rolli, kuid nüüdses formaadis on saatejuht märksa enam reisisaatja ja vähem roolikeeraja. ERR põhjendas muudatust sellega, et Jaakson ja Treufeldt tegid saadet liiga erinevalt. Uuendusega saavutati kindlasti stabiilsem, kuid ka veidi isikupäratum saade.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles