«Kvantkass» on korraga nii elus kui surnud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. mai 2016, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/30/5451899t1h39e1.jpg)
Yale´i ülikooli füüsikute sõnul saab «kvantkass» olla korraga nii elus kui surnud, saades eksisteerida kahes kohas ja olekus korraga.
Aluseks võeti kuulus Schrödingeri kassi paradoks, millele lisati kvantaspekt, edastab Daily Mail.
Kvantfüüsikas mõjutavad kaks ühenduses olevat osakest üksteist hoolimata sellest kui kaugel nad on.
Schrödingeri kassi mõtles välja Austria füüsik Erwin Schrödinger 1935. aastal. Tema hüpoteesi kohaselt pandi kass suletud karpi, mille Geigeri loenduris oli väike kogus radioaktiivset ainet ja pudel sinihapet. Teooria kohaselt peaks seal ühe tunni jooksul lagunema üks radioaktiivse aine aatom aga ei pruugi laguneda mitte ühtegi. Kui ikkagi laguneb, siis loendur reageerib ja vabaneb haamer, mis purustab mürgipudeli.
Väljast kasti vaatlev isik ei saa teha kindlaks, kas need ohtlikud ained mõjutavad kassi ning kas kass on elus või surnud. See tähendab, et enne kasti avamist saab kass olla korraga mõlemas olekus ja ta tegelik olek paljastub alles pärast kasti avamist.
Uues katses viisid tedlased selle hüpoteesi järgmisele tasandile, milles kaks kasti on omavahel seotud footonitega.
Üks footonite voog peab liikuma läbi takistuste labürindi, mille tõttu on nende spinn teisest footonitevoost erinev. Selle abil saadakse kaks seisundit korraga.
«Tegemist on suure ja nutika kassiga, kes suudab end mahutada kahte kasti korraga. Kuid võib olla ka kaks väiksemat Schrödingeri kassi, kes on mõlemad enda kastis, kuid kvantosade kaudu üksteisega seotud,» selgitas Yale´i ülikooli füüsik Chen Wang.
Uurijate sõnul näitas kassi hüpotees, et keerulisi kvantolekuid saab mõjutada.