«Selgeltnägijate tuleproovist» tuntuks saanud nõianeiu Marilyn Kerro praegu inimesi vastu ei võta, sest viimased kolm aastat on tema tervisele halvasti mõjunud.
Põdura tervisega Marilyn Kerro peab suuri plaane: ma tunnen, et Venemaa jääb minu jaoks väikeseks! (2)
24. mai 2016, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kerro rääkis TV3 «Selgeltnägijate tuleproovi» sügisel eetrisse jõudvat hooaega tutvustavas erisaates, et aastate jooksul inimestega suheldes on ta aru saanud, et paljud armastavad kuulda seda, mis on neile südamelähedane.
«Mina olen väga külma südamega - 80 protsenti räägin seda, mida sa ei taha kuulda. Keegi ei taha ju tõttu kuulda. Kui mulle inimene ei meeldi, ütlen talle kohe, et mulle ta ei meeldi. Kui inimesel on mingid suured probleemid, ütlen talle seda kohe, silmast silma. Mõnikord, kui inimene on ebameeldiv, panen ukse kinni ja ei lase teda sissegi. Sest ma valin, kellega ma tööd teen. Mul on olnud inimesi, kes on ära läinud ja on veel suuremad küsimärgid peas, sest nemad lõid omale illusiooni, kuidas elu peaks olema, aga ise nad selle heaks midagi ei tee,» seletas Kerro.
Kerro ei leia midagi imelikku selles, et telesaates teiste inimeste traagilist saatust lahatakse.
«Ma arvan, et inimesed, kes siia saatesse tulevad, on väga tugevad inimesed. Nad suudavad publikule, inimestele oma lugu näidata. Võime näidata oma nõrki kohti on ainult tugevatel inimestel. Suuremalt jaolt saavad inimesed ju sealt abi, sest selle sarja jooksul üks-kaks on alati väga tugevad. Kui ta on nõus vastu võtma seda abi või juhiseid, mida meie anname, siis keegi ei kaota sellest,» sõnas ta.
Kerrost on saanud üks tuntumaid inimesi Eesti ja see on oma jälje jätnud.
«Ma ei vaata ennast kui tuntud inimest. Ma leian, et ma olen normaalne, tavaline inimene. Kõikidel on oma anded, mõni joonistab hästi, mõni kirjutab, mõni näeb... See kõik läheb ühe alla. Ma ei ole tegelikult sellega siiani harjunud. Kui inimesed tulevad mu juurde, siis ma alati aitan, kui ma saan ja tervis seda võimaldab. See kolm aastat, kui ma olen tihedalt töötanud inimestega, olen oma lõivu selle pealt maksnud oma tervisega.»
Kerro oli terviseprobleemide tõttu kuu aega haiglas, kuna tema immuunsüsteem ei pidanud.
«Kõige tähtsam pean olema mina iseenda jaoks. Kui mina ei ole terve ja mul pole energiat, ei saa ma teisi aidata. See käib iga inimese kohta. Me ei saa aidata kedagi teist, kui me ei ole nõus aitama iseennast. Kui inimesed tulevad minu juurde, siis ma ei ütleks, et ma aitan inimesi. Mulle see sõna isegi väga ei meeldi. Mina näitan kätte teekonna ja selle teekonna kõnnib ta läbi ise. Kas ta võtab mind kuulda või mitte, see oleneb temast endast. Praegu olengi sellises punktis, kus ma ei võta vastu inimesi. Ma kirjutasin selleks raamatu, et nad saaksid iseennast aidata. Ma hakkan kindlasti vastu võtma inimesi, aga see juhtub siis, kui mu tervis saab endal korda,» lubas Marilyn.
Kerro peab ennast ka loominguliseks inimeseks, kes armastab kirjutada.
«Ma tunnen, et Venemaa jääb minu jaoks väikeseks. Peab kõrgemale ja kaugemale vaatama. Praegu ma vaatan juba Ameerikasse. Minu jaoks ei ole piire,» rõhutas ta.