Rohkem kui 50 aastat pärast seda, kui esmakordselt kuuldi Maa atmosfääri ülakihist pärit kummalisi kosmilisi kajasid, suudeti leida nende põhjustaja ja asi lahendatuks lugeda.
Teadlased lahendasid müstiliste kosmiliste kajade saladuse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. mai 2016, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need kajad jäädvustasid esmakordselt 1962. aastal Peruu pealinna Lima lähedase Jicamarca raadiolainete observatooriumi detektorid, mis näitasid, et neid tekitav müstiline põhjus asub 130 – 160 kilomeetri kõrgusel üle mere pinna, edastab foxnews.com.
«Uurimine paljastas, et tegemist on mingi fenomeniga, mida varem ei ole nähtud,» teatas USA Bostoni ülikooli kosmosefüüsika keskuse teadlane Meers Oppenheimer.
Ta lisas, et kui teised müstilised kosmilised fenomenid said kiiresti lahenduse, siis need kajad olid selgitamatud.
Teadlased saatsid mõistatuse lahendamiseks välja rakette, millel olid antennid ja osakestedetektorid, kuid ka need katsed ei andnud vastuseid.
Müstilisust lisas see, et see fenomen oli selgelt jälgitav päevasel ajal, kuid kadus öösel.
Kaja ilmus uuesti igal varahommikul umbes 160 kilomeetri kõrgusel, siis langes 130 kilomeetri kõrgusele ja muutus tugevamaks. Keskpäeva paiku liikus kaja uuesti algsesse punkti. Teadlased jäädvustasid kaja liikumistee ja see oli kolmnurkse kaelakee kujuline.
2011. aastal, kui leidis aset osaline päikesevarjutus, kadus kaja ajutiselt ära, kuid sellele järgnenud päikesepurske ajal muutus ülitugevaks.
Oppenheimer ja ta kolleeg Yakov Dimant tegid kummalise kaja arvutisimulatsiooni ja leidsid kaja tekitaja, milleks on Päike.
Teadlaste sõnul liigub Päikeselt pärit ultraviolettkiirgus Maa suunas, põrgates meie planeedi ionosfääriga, mis asub 80 – 600 kilomeetri kõrgusel. Footonitevoog võtab ionosfääris asuvatelt molekulidelt nende elektronid, tekitades positiivselt laetud osakesi ioone ja vabu elektrone, mis on negatiivselt laetud osakesed.
Need niinimetatud fotoelektronid liiguvad läbi atmosfääri, mis on märgatavalt neist elektronidest jahedam.
«Kui suure energiaga osakesed liiguvad läbi väiksema energiaga osakeste, siis tekib vibratsioon nagu viiulipoognaga üle keelte tõmmates. Jahedad osakesed tekitavad resonantslaineid,» selgitas Oppenheimer.
Teadlaste sõnul tekib suur «lainetus», mis peegeldab raadiolaineid tagasi maapinnale ja tekitab müstilisi kajasid.
Oppenheimeri sõnul on tegemist keerulise süsteemiga, mille tõttu selle jälile jõudmine võttis aega.