Video: Kepleri kosmoseteleskoop leidis 1284 uut eksoplaneeti

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA kunstniku joonistus eksoplaneetidest
NASA kunstniku joonistus eksoplaneetidest Foto: SCANPIX

Astronoomid uurisid Kepleri kosmoseteleskoobi saadetud infot, mis näitas, et planeedijahtimise missiooni käigus on avastatud 1284 uut eksoplaneeti, mis tõstab seni leitud eksoplaneetide arvu 3264-ni.

NASA poolt 2009. aastal välja saadetud Kepler on avastanud hulga meie süsteemist väljapool asetsevaid planeete, mille olemasolu on teadlased Maal asuvate teleskoopide abil kinnitanud, kuid see protsess on aeganõudev, edastab Discovery News.

Princetoni ülikooli astronoomidemeeskond eesotsas Tim Mortoniga lõi uut tüüpi analüüsimeetodi, mille abil saab kindlaks teha mitu planeedikandidaati korraga.

«Kujutage nagu oleks planeedikandidaadid nagu leivakuulid. Kui paar kuuli kukuvad põrandale, siis te korjate need ükshaaval üles. Kui aga kukub näiteks ämbritäis leivakuule, siis on nende kokkukogumiseks vaja harja ja kühvlit,» selgitas astronoom.

Ta lisas, et astronoomide harjaks ja kühvliks on uus analüüsitehnika, mis aitab korraga mitut võimalikku planeeti kindlaks teha ilma, et oleks vaja Maa peal asuva teleskoobi pikaajalisi uuringuid.

Kepler on uurimismissiooni käigus leidnud umbes 150 000 võimalikku tähte, mille ümber on suure tõenäosusega planeedid.

Teadlased saavad planeetide kohta andmeid tähe valguse muutuse abil. Kui planeet liigub ümber oma tähe, siis ta varjab osaliselt tähe valgust.

Kuna binaartähtede ja teiste tähefenomenide valguse muutus on tavatähe omast erinev, siis tehakse sageli Maal veel uuringuid, et lisainfot saada.

Uue tähe- ja planeediuurimise tehnika puhul kasutatakse detailset simulatsiooni, mis annab pildi, kuidas planeedid käituda võivad ning kui palju nad tähe valgust varjavad. Saadud infot võrreldakse binaartähede kohta varasemalt teadaoleva infoga ja planeedidkandidaate hinnatakse skaalal 0 – 1.

Uutest eksoplaneetidest üheksa arvatakse olevat kiviplaneedid, mis liiguvad oma tähest just sellisel kaugusel, et seal võib olla vedelas olekus vett. Vesi on see, millest meie planeedil kunagi elu alguse sai ja sama võib kehtida k ateiste planeetide kohta.

Uutest planeetidest suur osa ei pruugi siiski olla tegelikud planeedid, need võivad olla planeedi algmed või mõned teised astrofüüsilised fenomenid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles