Seltskond: Balti börsihoonest sai ajutine ruumiinstallatsioon Rotermanni soolalaos

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rotermanni soolalaos asuvas Eesti Arhitektuurimuuseumis avati mastaapne ligi 14 tonni kaaluv kineetiline ruumiinstallatsioon, mille autoriteks on arhitektuuribüroo Salto arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke ning kunstnik Neeme Külm.

Ühe hoone kummalist lugu tutvustaval näitusel saavad huvilised esmakordselt näha ja ka oma tahtele allutada Eesti avalikkuses vastakaid arvamusi põhjustanud Balti börsihoone fassaadi fragmenti. Näitus jääb avatuks 5. juunini.

Foto: Viktor Burkivski

Londonis terrorirünnaku järel oma koha kaotanud klassitsistlikule börsihoonele on püütud Eestis anda uut elu ja sobitada maja fassaadi uute kinnisvaraarendustega alates 2007. aastast, mil kohalikud ettevõtjad maja väärtuslikumad osad soetasid. Viimased kümme aastat on fassaadi fragmendid oodanud oma aega merekonteinerites Paldiskis. 

“Arhitektid on harjunud looma hooneid kindlasse taustsüsteemi. Vähe on maju, mida on nii palju üritatud suruda eri situatsioonidesse,“ ütles Salto arhitekt Ralf Lõoke, ruuminstallatsiooni üks autoreid. “Mida rohkem me börsihoone lugu lahti harutasime, seda huvitavamaid võimalikke teemaarendusi ja ka täna aktuaalseid küsimusi esile kerkis. Olgu selleks siis hoonete rändamine, pagendamine, integreerumine ja väärtuse kujunemine või arhitektuur kui mõjutusvahend poliitikas, äris ja ühiskonnaelus.” 

Foto: Viktor Burkivski

Külastajatel avaneb näitusel võimalus seista silmast silma maja frontooniga – hoone fassaadil kõige kõrgemal asunud kolmnurkse elemendiga, mille meelevaldse liigutamisega on tegelenud nii terroristid, ärimehed kui ka arhitektid ja kunstnikud.

Frontooni skulptuurid kujutavad Briti impeeriumi ja merekaubanduse võimsust, grupi keskel troonib Britannia, Briti saartele nime andnud müütiline jumalanna, kes on kuninganna Victoria ajast alates üheks impeeriumi sümbolfiguuriks. 

Foto: Viktor Burkivski

“Börsihoone näitus on unikaalne väljakutse ka arhitektuurimuuseumile. Nii massiivse frontooni paigaldamine muuseumisse kui kogu näituse tehniline lahendus on saavutused omaette,” ütles Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari.

“Kutsume arhitektuurihuvilisi osa saama ühest unikaalsest loost, kus igaüks saab majade ja nende tähenduse üle järele mõelda.” 

Rahvusvahelise laevandusbörsi Baltic Exchange ehk Balti Börsi 1903. aastal valminud hoone sai 1992. aastal Iiri Vabariikliku Armee pommirünnakus rängalt kahjustada.

Terroriakti järel võeti maja kivihaaval lahti ja väärtuslikud osad ladustati kavatsusega maja ajaloolisel kujul taastada. Erinevatel põhjustel plaan ei teostunud ning magusale kesklinna krundile kerkis tänaseks Londoni üheks maamärgiks saanud büroohoone „Kurk” (Gherkin, arhitektuuribüroo Foster + Partners). Börsihoone lahtivõetud osad pandi oksjonile ning maja ostsid Eesti ettevõtjad kavatsusega leida talle koht Tallinna südalinnas.

Näitusega koos on ilmumas põhjalik kataloog, kus börsihoone saatust ja muutlikku konteksti avatakse nii sõnas kui pildis. Kataloogi jaoks tegi fotod kunstnik Anu Vahtra ja kujunduse graafiline disainer Indrek Sirkel. Kataloogi annab välja Eesti Arhitektuurimuuseum koostöös kirjastusega Lugemik.

Kaaluka osa 2004. aastal asutatud Salto arhitektuuribüroo arhitektuuriloomingust moodustavad ühiskondlikud hooned – Viljandi riigigümnaasium, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Maanteemuuseum jt. Salto installatiivsetest kunstiprojektidest on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud näiteks Eesti ekspositsioon „Gaasitoru” Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (koos Ingrid Ruudi ja Neeme Külmaga, 2008), Euroopa Kultuuripealinna projektiks Tallinna loodud ajutine NO99 Põhuteater (2011), Venemaa maastikuarhitektuuri festivalile rajatud projekt „Fast Track” (2012) jne.

Foto: Viktor Burkivski

Kunstnik Neeme Külm on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi üks asutajatest ja juhatuse liikmetest, kelle rolliks muuseumis on olnud näituste planeerimine ja teostus. Tema kunstiloomingule on iseloomulikud teostuselt mahukad ja visuaalselt minimalistlikud ruumiinstallatsioonid. 

Eesti Arhitektuurimuuseum tähistab tänavu 25. sünnipäeva. Ajaloolises Rotermanni soolalaos tegutsev riiklik muuseum keskendub eelkõige Eesti 20. sajandi ja tänapäeva arhitektuuri uurimisele ja populariseerimisele. 

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Vaata pilte ja videot!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles