Viini lähedal leidis aset kerge maavärin

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Täna leidis Alam-Austrias, pealinna Viini lähedal keskpäeva paiku aset kerge maavärin, mis elanike sõnul oli siiski nii tugev, et seda oli jalge all tunda.

Austria seismoloogide teatel oli maavärina epitsenter Viinist 18 kilomeetri kaugusel edelas ja see toimus kell 12.28 kohaliku aja järgi, edastab The Local.

Seismoloogide andmetel oli maavärina magnituud 4,4, kuid Austria meteoroloogia ja geodünaamiku keskuse andmetel 4,1.

 Austrelased jagasid oma maavärinakogemust sotsiaalmedias. Maavärinat oli enim tunda Alam-Austrias Raum Allandis, kuid ka pealinna Viini erinevates paikades.

Viini elanik Velina Tšakarova teatas Twitteris, et tegemist oli lühikese, kuid ehmatava maavärinaga. Naise sõnul oli tunda, kuidas maapind liikus ja ta nägi ka mööblit kõikumas.

Austrias on ka varem maavärinaid täheldatud, viimati oli see 2013. aastal.

Geoloogid hoiatasid juba möödunud aasta detsembris, et Viini lähedal võib millalgi maavärin aset leida.

Geoloogide teatel on Alam-Austria ja Viini lähedased piirkonnad koos osade Slovakkia ja Tšehhi aladega seismiliselt aktiivsed.

Viini ülikooli teadlase Kurt Deckeri teatel on oht, et Viini lähedal võib lähitulevikus toimuda võimsamaid maavärinaid. Seismoloogid ja geoloogide uurivad varasemat maavärinate kohta käivaid andmeid, et tuleviku maavärinaid võimalikult täpselt ennustada.

 «Viini piirkonna tektoonilised plaadid liiguvad aeglaselt ja võimas maavärin, mille magnituud on 6 – 7 võib aset leida umbes iga 20 000 aasta järel,» teatas Decker.

Austerlased ilkusid sotsiaalmeedias maavärina teemal pannes selle kokku poliitilise olukorraga, milles üha enam on kuulda äärmusparempoolsete häält.

«Emake loodus näitas maavärinaga, et talle ei istu paremäärmuslased,» teatas end Johnitoks nimetanud isik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles