Eesti märgi otsingud on viimasel ajal kuum teema. Kuidas muusikud, moeloojad, rahvuslik lennufirma ja teised olulised mainekujundajad Eesti kuvandit maailmas mõjutavad ning kas selle kõige kõrvale on mõtet luua üleüldse eraldi Eesti märki kui sellist?
Galerii: TMW vestlusõhtute sarja avasid disainerid ja Eesti kuvandi kujundajad teemal «Millist märki Eesti vajab?»
28. märts 2016, 20:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teemal «Kas Eesti vajab märki?» arutlesid Tallinn Music Weeki pop-up restoranis: Tajo Oja (Disainiagentuuri Fraktal peadisainer), Roberta Einer (Moedisainer), Paul Kristjan Lilje (Eesti riigibrändi meeskonna juht) ja Erik Sakkov (Nordica juhatuse liige).
Nordica juhatuse liikme Erik Sakkovi arvates vajab Eesti hädasti märki, sest tema sõnul «ei tunta eestlasi isegi Rootsis ära.» Eesti riigibrändi meeskonna juhi Paul-Kristjan Lilje sõnul ei ole «Eestiti kaardil» ning ta tunnistas, et Eesti märgi otsimise konkurss «kukkus läbi ning konkursist võetakse paus, õpitakse vigadest ning alustatakse uuesti.»
Kas ja miks vajab Eesti märki, kellele seda vaja on ning mida see tähistama peaks? Londonis resideeruva moelooja Roberta Eineri arvates ei tohiks kõik saada Eesti märki külge panna: «See peaks tähistama kvaliteeti nagu Šveitsi lipp.»
Vestlusõhtu lõpetuseks räägiti turismist, disainist ja Eestist kui brändist. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et kas Eesti muusikat, disaini, sööki ja palju muud saab kõike üldse ühe märgi alla panna ning kas peakski. Näide: üheks uhkeks Eesti märgiks on näiteks Tallinn Music Week.