Shakespeare´i säilinud käsikirjas on viide ka tänapäeval kuumale teemale – põgenikele
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. märts 2016, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendkuningriigi Briti Raamatukogu avalikustab varsti internetis näidendi käsikirja, mille autoriks on oletatavalt kuulus renessansiajastu näitekirjanik William Shakespeare.
Selles on viide ka tänapäeval kuumale teemale, põgenikele, kuid seal käsitletakse seda tollases võtmes ehk Inglismaal olid põgenikeks prantslastest hugenotid, edastab foxnews.com.
Tänapäeval on samuti põgenikekriis, kuid nüüd saabuvad sõja ja terrori tõttu Euroopasse Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika päritolu migrandid.
Ekspertide arvates on umbes 1600. aasta paiku kirjutatud näidendi «The Book of Sir Thomas More» algautoriks keegi teine, mitte Shakespeare.
Shakespeare tegi hiljem lisandusi ja ümberkirjutusi, milles käsitles Londoni pööbli suhtumist tollastesse põgenikesse ehk prantslastest protestantidesse, keda tunti kui hugenotte. Näitekirjanik on põgenike suhtes kaastundlik.
«Näitekirjanik kutsub üles põgenikesse või sisserännanutesse suhtuma inimlikult. Pööbli julma suhtumist ta heaks ei kiida,» selgitas Briti Raamatukogu kuraator Zoe Wilcox.
Briti ekspertide teatel on selle kirjatüki puhul kindlasti tegemist Shakespeare´i kirjutisega, kuna selles on talle omane stiil, grammatika ja keelekasutus.
«Te tahate võõraid tappa, nende kõrid läbi lõigata, võtta ära nende vara ja nad vangistada,» seisab kuulsa inglase kirjutises.
Wilcoxi sõnul näitab Shakespeare´i kirjutis nii head retoorikat, kuid sellest kõlab ka võõraste suhtes empaatiat.
Ekspertide arvates tundis Shakespeare kaasa Inglismaale saabunud prantslastest põgenikele, kel õnnestus Pariisi 1572. aasta veresaunas ellu jääda.
Pariisi pärtliöö veresaun leidis aset ööl vastu 24. augustit 1572, kui katoliiklased tapsid massiliselt hugenotte.
Veresauna korraldajateks oli Guise`ide suguvõsa ja kuninganna Katarina di Medici, kes kasutasid ära hugenottide juhi Navarra Henri pulmi kuningas Charles IX õe Marguerite de Valois`ga.
Pariisis kaotas siis elu umbes 2000 hugenotti, kuid tapmised toimusid ka Prantsusmaa teistes linnades.
Seda teemat käsitletakse näiteks 1994. aasta Prantsuse filmis «La Reine Margot».