Tartu ülikooli koostatud värskes uuringus vaadati uue väljatöötatud mudeli abil esimest korda koos soolist ja ealist võrdust, rahvus- ja seksuaalvähemuste ja puudega inimeste olukorda.
Uskumatu, aga kõige haavatavamalt tunnevad Eestis end noored venelannad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta rõhutas, et Eesti elu edenemiseks on vaja, et keegi ei jääks Eestis kõrvale.
See tähendab, et iga inimene Eestis, kellel tahtmist on, saaks õppida, töötada, lapsevanem olla, seda kõike kasvõi korraga tehes. «Inimeste võrdsete võimaluste hindamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks töötamisel ja õppimisel on vaja ülevaadet eri rühmadesse kuuluvate inimeste olukorrast ja senisest käekäigust ühiskonnas – see tähendab andmeid.»
Liisa Pakosta: See on uskumatu, kuid väga suur vene keelt kõnelevatest naistest tunneb end iga päev Eestis ohustatuna või hirmul.
Mida Eestis elavad noored venelannad kardavad?
Füüsilisi rünnakuid. Me näeme ka seda, et noored naised on üldisemalt rünnatavamad, kui vanemad inimesed.
Kes on praegu Eestis kõige ebavõrdsemas olukorras ja kellel meie riigis kõige mugavam elada on, sellest lähemalt videos!