Ameerika Ühendriikides Alaskal tehtud uuring näitas, et kliimasoojenemine tingib igijää sulamise ning igijää sulades lagundavate mikroobide tegevus kiireneb.
Uuring: kliimasoojenemine ja igijää sulamine on nõiaring
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. veebruar 2016, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud suvel oli Alaskal ja ka Kanadas mitmeid maastikupõlenguid, mis omakorda kiirendasid sulamisprotsessi, edastab Reuters.
USA-Hiina uuringu kohaselt on kliimasoojenemine ja sellega kaasnev igijää sulamine nõiaring, mida on keeruline takistada.
«Kliimasoojenemise tagajärjel sulab igijää, mille tõttu kasvab atmosfääris kasvuhoonegaaside kogus, mis veelgi kliimamuutusele kaasa aitab. Igijää sulamisega muutub mikroobide tegevus ja nende tõttu hakkab lagunema süsinik, mis toob kaasa atmosfääris oleva süsinikdioksiidi ja metaani kogus kasvamise, takistades Päikesevalguse tagasipeegeldumist kosmosesse,» teatasid uurijad.
Alaskas tehtud uuringus soojendasid teadlased katsealasid, et sulatada igijääd. Poolteist aasta hiljem tehtud kontroll näitas, et neis paikades oli mikroobide tegevus kiirenenud.
«Uuring kinnitas, et mikroobid mängivad arktilise pinnase muutuses tähtsat rolli. Mikroobide kiire reageerimine soojendamisele lubab oletada, et igijää kihi all olevad suured süsinikukogused jõuavad jää sulades atmosfääri, olles seega seotud kliimamuutusega,» teatas USA Woods Hole`i kliimamuutuste uurimiskeskuse esindaja Susan Natali.
Neljandik meie planeedist on kaetud igijääga, mille paksus võib ulatuda ühest meetrist pooleteise kilomeetrini.
Mitmetes varasemates uuringutes on arvatud, et 100 aastaga kaob umbes 70 protsenti senisest igijääst.
Alaska ülikooli kliimateadlase Vladimir Romanivsky andmetel on Alaska põhjaosas olev igijää soojenenud ja sulanud alates 20. sajandi keskpaigast kuni nüüdse ajani kiirenevas tempos.
«Kui me uuringuid aastaid tagasi alustasime, siis oli igijää temperatuur miinus kaheksa kraadi, kuid nüüd on rannikualadel juba miinus 2,5 kraadi, seega on toimunud tuntav soojenemine,» nentis jääekspert.
Kui soojenemine ja sulamine jätkub samas tempos, siis võib Alaska igijää kaduda 2070. aastateks. Romanovsky sõnul on see üllatavalt must stsenaarium, sest varem loodeti, et igijää sulamine on aeglasem ja jää võib kaduda 2100. aastateks.