Kui isa kuulis, mida õpetatakse tema lapsele esimeses klassis, pidi ta häbi pärast maa alla vajuma!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese klassi õpilane
Esimese klassi õpilane Foto: Postimees.ee

Tihti on vanematel raskusi oma laste mõistmisega. Enda arust oleme  pesamunadest targemad ning loomulikult näeme asju vaid oma mätta otsast.

Näiteks, paljusid lapsevanemaid ajab segadusse selline lihtne küsimus lapse suust: «Mida tuleb teha, kui näed tänaval rohelist mehikest?» Täiskasvanule kargab selle peale pähe igasuguseid põnevaid mõtteid ja me vastame umbes stiilis: «Võiks ennast igaks juhuks näpistada või kui see ei aita, siis tasuks kiirelt helistada Elu24 toimetusse ja kutsuda kohale videoreporter, et sellest saaks põneva loo, mida teistegagi jagada.» Laps vastaks sellise küsimuse peale aga hoopis: «Siis tuleks kiirelt üle tee minna!»

Meie tänase loo kangelaseks on ühe analoogse loo ohver, tubli isa, kellel kodus sirgumas esimeses klassis õppiv tütreke

Isa: Tulin ühel õhtul töölt koju. Naine valmistas parasjagu õhtusööki ja et teda mitte segada, siis otsustasin pisut meie seitsmeaastase tütrekesega tegeleda. Küsisin talt, mis põnevat koolis toimus ja mida uut õpiti. Plikatirts hakkaski kohe õhinal oma päevast rääkima.

Kõigepealt rääkis ta, kuidas nad eesti keele tunnis kirjatehnikat õppisid ja kuidas matemaatika tunnis liitmine ja lahutamine sujus. Tunnistan, et kuulasin teda alguses vaid ühe kõrvaga, kuid ühel hetkel lipsas tal üle huulte miskit, mis minu tähelepanu köitis.

«Oi, ja siis rääkis õpetaja meile, mille poolest erinevad poisid tüdrukutest! Kas sina tead kuidas neid eristada?» uuris tütreke.

Tegin ette imestunud näo ja ütlesin, et ei tea. Mind lihtsalt hakkas huvitama, kuidas sellisele küsimusele vastab koolis õpetaja. See, mis vastus tuli tütre suust, pani mind kahe käega toolist kinni hoidma.

«Poistel on üks selline asi, mida tüdrukutel pole. Ja kui sa näed seda rippuvat asja, siis võid kindel olla, et tegu on poisiga,» seletas tirts. Loomulikult läksid mu silmad imestusest suureks, kui tõllarattad, kuid tüdruk jätkas.

«Ja kui poisid näevad tüdrukuid, siis see asjandus hakkab neil paisuma. Ja tüdrukutele see väga meeldib!» sädistas tütar. Ja siis pani tüdruk loole veel vägevama punkti. 

«Ja tead, õpetaja palus mei joonistada see poiss. Ma kohe näitan, mis minul välja tuli!» keksis tütar rõõmsalt. Mina olin valmis selle peale loomulikult juba maa alla vajuma. Samal ajal võttis tüdruk koolikotist välja vihiku ja ulatas uhkelt mulle.

Avasin ettevaatlikult vihiku ja vaatasin joonistust. Tütar aga osutas näpuga pildil ühte punast asja ja kilkas: «Vaata! Just see, millest sulle rääkisin!»

Foto: Postimees.ee

Selgus, et tüdruk oli joonistanud vihikusse kalkuni, kel rippus noka all uhke punane lott.

Jopen puh..., ja mina pidin jälle otsast peale kuulama põhjalikku ülevaadet kodukalkunite põnevast elust... Viivu pärast küsis tütar minu õhetavat nägu vaadates: «Issi, kas sinuga on kõik ikka korras?»

Vot selliseid võimsaid reaktsioone võivad meis esile kutsuda laste lihtsad ja süütud küsimused!

Ja kui see lõbus looke sind muigama pani, siis jaga seda lahkelt ka oma sõpradega!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles